George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist inglise-armeenia sõnaraamat(1821) 1823 Itaalia aga sealt lahkus ruttu Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis
Andekas inimene (hea mälu, sügavalt haritud, suutis mitut asja korraga teha) valitses Prantsusmaad 1799-1814 ja 1815 1802. A. keisriks kuulutamine 1804. a . kehtestas "Tsiviilkoodeksi" Venemaa sõjakäik tähistas Napoleoni langust Mürgitati Üks vägevamaid väejuhte ajaloos inglismaa püssirohuvandenõu katoliiklaste vandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas James I. Troonile saada James I tütar Elizabeth. Vandenõulased üürisid keldriruumi Lordidekoja hoones, viisid sinna 36 vaati püssirohtu ning panid seda valvama Guy Fawkesi Kuna võimud said anonüümse kirja, mis paljastas plaanid, siis plaan ebaõnnestus, kuna võimud otsisid hoone läbi ja Guy jäi vahele. Inglise kodusõda 1642-60 Põhjused: Kuninga ja parlamendi vahelised tülid Puritaanide tagakiusamine Kuninga poolt katoliiklast soosimine Charles I 1600-
Ta võis olla seltskondlik, samas otsis teisel hetkel üksindust. Armastas ujuda. Huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine oli kuueteistkümneaastaselt, sest armumist marysse kirjeldab luuletustest. Aasta hiljem astus Cambridge'i. Neil aastail ilmus temalt anonüümne luulekogu. Siis ilmus ,,Jõudetunnid", mis sai kriitika aluseks. Byron ei jätnud jonni, vaid vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja soti kriitikud". Kui oli 2I sai temast lordidekoja liige, seal trotsis traditsioone. Tegeles poliitikaga. Võttis ette pika Euroopa retke (Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle Hellespontose väina).Kirjutas teose ,,Child Harold", kus kajastab kaasajaprobleeme, loodust ja armastust. Ta kritiseeris võõrvõimu vallutusi (sel ajal vallutas Napoleon Euroopat). Ta oli 3 aastat Inglismaalt ära, siis naaseb ja abiellub jõuka naisega. Nende abielu kestab ligikaudu aasta, sest Byronil tekivad tunded oma poolõega. I8I6
I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab muusikalideks), mida aastakümnete kaupa mängitakse nii West Endil kui ka Broadway l. Ta on siiamaani kirjutanud 13 muusikali, laulutsükleid, muusikat kahele filmile ja ühe ladinakeelse reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja eluaegne lord. Tema muusika on pälvinud 6 Tony t (esitatud on 40 korda), 3 Grammy t (esitatud on 60 korda), 7 Oliver i (esitatud on 100 korda), 1 Kuldse Gloobuse ja Kennedy keskuse auhinna 2006.aastal. Mitmed tema laulud on laialt tuntud ja neid on väga palju kordi salvestatud lihtsalt lauludena. Suurema osa kohta nendest võib öelda, et neid tunneb terve maailm, vähemalt Euroopa kultuuriruumis. Lloyd Webberi muusikastuudio ,,Really Useful
koos oma kohtunikega veel kord läbi arutada ja muuta. Ta kaotas chef justice of kings bench koha, kui ta keeldus vastamast kuninga nõudmistele arutada ühte õigusasja. 1621. aastal lahkus ta kohtupidamisest lõplikult alamkotta. Seal tegutses ta edasi saadiku ja advokaadina. See oli sobivam koht, kus pidada absolutistliku valitseja võitlust võimu pärast. Alamkojal ei olnud küll oma kohtuvõimu, kuid ta võis tehiolusid selgutades pöörduda lordidekoja poole, et asi seal otsustataks. 9 Viie kohtuniku juhtum, kui kings bench seadis end selgesti kuninga poolele, tähistab ajahetke, mil poliitiline initsiatiiv läks kohtumõistmiselt lõplikult üle parlamendile, eelkõige alamkojale house of commons. 9 Uus monarh Charles I (1606-1649) kaitses oma eesõigusi, et näidata parlamendile oma võimu. See aga võitles oma sõnavabaduse ja saadikute immuniteedi eest. Sealjuures hoidis ta kinni õigusest lubada makse
annaabi.ee 
