Jahi kere on tehtud terasest ja Alumiiniumist. Jahil kasutatakse hästi palju roostevaba terast, enamus kruvid ja poldid on roostevaba terasest. Kui Alumiinium ja roostevaba teras kokku puutuvad tekib keemiline reaktsioon ja aluminium hakkab korrudeeruma, et vältida korrudeerumist siis kasutame erinevaid määrdeid ,et vältida alumiiniumi ja roostevaba terase kokkupuudet. Põhiline määre mida me kasutame on Teg-Gel. Kuna seilame suhteliselt soolases ja soojas keskonnas loputame jahti väga tihti magedaveega (Korra Nädalas), et vältida värvi kahjustust, mis omakorda aitab ära hoida korrosiooni teket. Kui jätta soolane merevesi värvi pinnale siis kuuma päikese käes see kuivab ära ja järgi jäävad soola kristallid, mis ajapikku söövad ennast kaitsvast värvikihist läbi ja paljastab metalli mis hapniku ja niiskuse kokkupuutel hakkab korrodeeruma. Kokkuvõtteks ütleks, et välitda korrosiooni teket laevas tuleb vältida erinevate metallide otsest
Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust? c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer? e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST.
See samuti tähendab et lahus on üleküllastunud ja üleliigne aine liitub kristallitükiga. Järeldus: Naatriumtiosulfaadi üleküllastunud lahus on ebapüsiv. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö vahendid: lehter, filtripaber, keeduklaas, elektripliit, mõõtetsilinder, areomeeter. Töö reaktiivid: Naatriumkloriid Töö Kirjeldus: 1. Kaalume liiva ja soola segu 2. Asetame liiva ja soola segu filtrile, mis asub lehtris. 3. Loputame segu veega eraldades liiva soolast. 4. Saadud soola lahuse valame mõõtetsilindrisse ning jahutame 20oC 5. Asetame lahusesse areomeetri ning mõõdame soola lahuse tiheduse 6. Teen arvutused Saadud katseandmed: msoola liiva segu = 2,29 g lahus =1,020/cm3 NaCl vees sisaldavus = 3,1% (Lisa 2 tabeli järgi) Vlahus =70cm3 Arvutused: mlahus = Vlahus * lahus= 70*1,020 = 71,4g
oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks. Punane: punamadara (gallium boreale) juured, taar, maarjajää; putkeõied, paakspuu- või kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva.
annaabi.ee 
