suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks.6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada
usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 22) Psühholoogilised protsessid pöördumisel Pöördumise psühholoogilistel protsesside kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. (Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada.
Nad on väga paindlikud ja mingis mõttes ka kohanemisvõimelised, intelligentsed. Sellel tüübil on orientatsioon millegi saavutamisel. See on aus eesmärk, sest saavutamine ei tule teiste arvelt või teiste kulult, vaid pigem ausal kujul. 5) Looja Fromm on öelnud, et see on selline inimene, kes tunnetab oma mina olemises mitte omamises. Olemises oma mina tunnetamine tähendab just läbi erinevate loovate tegevuste, läbi loovusprotsessi. 6) Armastaja See on sedatüüpi inimene, kes on pühendunud erinevate inimühendustega suhtlemisele või erinevate inimühendustega kontaktiloomisele. See toimib justnimelt läbi erinevate armastuse vormide. Ühendus teiste inimeste saavutatakse läbi mingite armastuse vormide. 7) Masohist Sedatüüpi inimene, keda iseloomustab jõuetuse, alaväärsuse, tähtsusetuse tunne. Ta tunneb sõltuvust kõigest (teistest inimestest, loodusest jne)
annaabi.ee 
