Põhja Tallinna liikuvusuuring säästva linnaliikuvuse teabepäev 28.4.2015 Tallinnas Jaak Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet Linna peaarhitektibüroo säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Põhja-Tallinna liikuvusuuring EESMÄRK · Analüüsida Põhja-Tallinna linnaosa perspektiivset inimeste liikumist üldplaneeringuga
süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor,
Uusi teistmoodi ideid kandsid Leonhard Lapin, Vilen Künnapu ja Jüri Okas. Kunstide sünteesi halva näiteid magalarajoonides õhutas eestiaegse läbitöötatud funktsionalismi edasi arendamist ja moodsas vormis jätkamist. Suurima jälje meie linna ruumi on jätnud seoses 1980 aastate Moskva olümpiaga Tallinnas toimuvate purje regatile tellitud hooned. Tallinna Linnahall (Raine Karp, Riina Altmäe), Olümpia hotell (Toivo Kallas, Rein Kersten), Pirita jahisadam (Avo Himm, Kristin Looveer). Olulisem teema sellest kümnendist on loomise asemel aga hoopis kaitsmine. Esimesena Nõukogude liidus loodi kaitse tsoon tervele Tallinna Vanalinnale. Arhitektuuripärandi kaitsmine äärelinnade terviklikkuse säilitamiseks on hoidnud meile Kadrioru, Nõmme, Kalamaja, Tartus tammelinna- Euroopaliku aedlinna idee oli kodanikule mässumeelselt meelepärasem kui sovjetlik suurpaneelelamutega kommuun.
annaabi.ee 
