Ajalugu: 1950ndatest alates on kriminaalasjadest tehtava õigusalase koostöö arengut vedanud Euroopa Nõukogu. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. EL hakkas kriminaalasjade õigusalase koostöö valdkonnaga tegelema 1980ndatel. Kõik liikmesriigid ei olnud Euroopa Nõukogu konventsioonide osapooled – nt 1972 Kriminaalmenetluse ülevütmise Euroopa Konventsioon oli ebapopulaarne. Esmalt vüeti vastu EN poolt looud regulatsioon ja arendati seda edasi. Osa liikmesriike tegi grupina veel tihedamat omavahelist koostööd. Konventsioonide probleem – ratifitseerimise nõue, kõik liikmesriigid ei täitnud. Esialgne lahendus „rolling ratifications“ – konventsioon kehtis nende liikmesriikide jaoks, kes olid ratifitseerinud (ei pidanud viimase ratifitseerija järgi ootama). Amsterdami lepinguga 1997 võeti kasutusele raamotsused – regulatsiooni ülevõtmise kohustus.
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: Asemele tekib uued kontrollimehhanismid: bürokraatlik riik, firmad, massmeedia, tehnokraatia. Ameerika hirm: väike mees, eriti keskklassi mees, surutuakse suurkorporatsioonide ühelt poolt ja industrialiseerituse ning traditsioonide teiselt poolt kadumise vahele. 50ndate hirm, subliminaalsed sõnumid, rakenduspsühologia reklaamis. Kõik see on teaduslik (J.B. Watson, kuulus biheivoristlik prühholoog läks reklaami tegema)
annaabi.ee 
