Lumel on hästi näha, kuidas näiteks rebane on uurinud rohupuhmaste aluseid või hiireurge. Puittaimedel leiduvad toitumisjäljed on sageli põdra poolt jäetud. Enamik loomi üritab söömise ajal hoiduda varjulisse kohta. Pisinärilised on seega sunnitud vedama oma toidu mõne rohututi varju, käigusuule või mõnda muusse varjulisse kohta. Suuremad loomad ja kiskjad aga toituvad lagedamates paikades, kuna neil ei ole midagi karta. Ka teravale nägemisele lootvad loomad nagu oravad või röövlinnud võivad vaenlast enneaegu märgata. Mis tahes toitumiskoha hoolikas vaatlemine annab loomade kohta alati huvitavat infot. Talvel moodustavad eelkõige noorte puude ja põõsaste pungad, koor ja oksad olulise osa paljude loomade toidust. Üksikute hambajälgede väljanägemise ja suuruse põhjal saab otsustada, mis loom on puud närinud. Sageli on ka linnud, näiteks rähn puu kallal tegutsenud:
Saarte nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maaalana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. Üksikud omakohtu ja vastuhaku juhtumid · 12. veebruar 1941 Tapal tulistati kohaliku garnisoni sõjaväelast leitnant Pissarevi ja haavati teda; · 27. aprill 1941 süüdati tööstushoone Kiltsis. · 22
neid füüsiliselt kiusanud ja pea 20%, vastanutest märkis ka aeg-ajalt esinevat narrimist. Tulemustest võib järeldada, et paljud ei tunne end klassikaaslaste seas hästi, kuigi neil on 15 enda arvates palju häid sõpru ja kaaslasi. Võib-olla kardavad nad erineda oma klassikaaslastest, ei arenda oma võimeid teadlikult, et vältida kaaslaste tõrjuvat hoiakut. Andekad lapsed on hinnangu järgi rõõmsameelsed (88%), enesele lootvad ja õnnelikud (82%). Nad hindasid enda juures kõrgelt ka seltsivust, jutukust, iseseisvust, julgust. Negatiivsetest omadustest võib märkida hoolimatust ja kinnisust (24%), mõtlematust (19%), ka riiakust, lohakust (18%). Poisid olid oma hinnangutes tüdrukutest kriitilisemad. Tüdrukud pidasid ennast hoolsamateks, tasakaalukamateks, rõõmsamateks, kohusetundlikemaks. Poisid aga järelemõtlikemaks ja võimuahnemaks.
annaabi.ee 
