truud läbielamist saabub paradiis. Religiooni kammitsev iseloom avaldub aga selles, et religioon loob inimesele piire seoses inimliku naudinguga ning piiridest väljumine toob kaasa pahameele üleloomuliku jõu poolt. Üheks peamiseks põhjuseks, miks religioonid peale oma pikka eksistentsiaega ei ole veel välja surnud, võib pidada seda, et inimesed leiavad religioonilt suurt lohutust. Usk, et kuskil on keegi, kes jälgib ja soovib head, mõjub inimesele turgutavalt ja lootustandvalt nii rasketes eluperioodides kui ka igapäevaelus. Religiooni mõju inimeste jaoks ei ole aastate jooksul vähenenud, küll aga on tänapäeva muutlikkus maailmas hakatud hindama suuresti ateismi ja inimese nn ,,usku ainult iseendasse". Usk üleloomulikku jõudu misiganes religioonis loob aga inimesele suurema kindlustunde, mida ta võib- olla ei suuda ise endale pakkuda.
Kui siiani levis info aeglaselt, kirja kaudu nädalatega, telefonide ja telegraafide jaoks oli vaja rajada sideliine, siis nüüd muutus info palju kättesaadavamaks ja kiiremaks. Inimesed üle kogu maailma said olulisematest sündmustest peaaegu et kohe teada. Ma arvan, et 20. sajand muutis inimeste mõttemaailma täielikult. Paljud nende arusaamad maailmast lükati ümber ning hakati rääkima hoopis uutest avastustest. Mõnedele inimestele mõjus see lootustandvalt, teistele jällegi hirmutavalt. Siiski ei oleks keegi osanud arvata, et needsamad uued teaduse ja tehnika saavutused võivad I maailmasõjas niivõrd ulatuslikke purustusi põhjustada.
maalidel tööstuse pealetungi, mis lõhub tasakaalu nii inimeste ja looduse vahel, kuid üleüldiselt rikub elusid. Zola suhtumine kaevandustesse, tööstusesse ning söesse kui millegisse, mis tuleb hooga ning matab inimesi, on üsnagi sarnane. Émile Zola teost ,,Söekaevurid" on just tema väärtushinnangute tõttu võetud mitmeti Nõukogude liidu ideoloogia üheks alusteoseks. Kuna teos kirjeldab ühe aasta jooksul vältavat õnnetust ning lõpeb lootustandvalt Étienne'i pääsemisega, võiks teose algne pealkiri olla peamine märksõna. Kevad kui lootus, taassünd -- sellise pealkirjaga Émile Zola ehk viitas kunagisele olukorra paranemisele. Isiklik arvamus Raamat annab hea pildi 19. sajandi eluolust, kuid on tavalugejale liiga depressiivne. Zola põhjalikud kirjeldused on kohati liialt võikad, et mõjuvad sokeerivalt ning muserdavalt. Teoses on palju mõtteainet inimmoraali ning -õiguste üle
Seitse aastat tagasi võidetud hõbemedalile tuli juurde ka hõbekarva medal. Hõbemedalid tõid koju ka Saku Motoklubi võidusõitjad J.Uustalu ja M.Oras 650- kuubikuliste külgvankriga mootorrataste klassis. Need olid mehiste võidusõitjate esimesed medalid üleliiduliselt areenilt ja see pani aluse järgnevatele võitudele. Mehiselt sõitsid suurkonkurentsis ka K.Eesmäe--R.Beilman, kes hõivasid kuuenda koha. 3.1Uued tulijad motokrossi maailmas Tundus, et hakati mõõnast üle saama. Lootustandvalt sõitsid nende järelkasvu paremad esindajad 1977. Aasta üleliidulisel motokoolide krossil. 50-kuubikuliste klassis said poistest kaksikvõidu A.Muuli ja A.Tomson. Ka noorte klassis tuli esikoht. Selle võttis R.Sinimaa. Tallinna Noorte Spetsialiseeritud Mootorispordikooli esindus tuli Riia eakaaslaste järel teiseks. 1978. aastal tõusis Eestis krossivaimustus veelgi. Valmis sai uusi radasid, kasvas võistluste arv
annaabi.ee 
