märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud. Talvesõja alguses ooli Soomlaseel kokku alla 200 lennuki ja ainult väheseid sai kasutada. Külma ilma pärast oli lennukitega raskusi. Põhilised hävitajad olid Fokker D21. Sõdurid usaldasid ohvitsere sest nad juhtisid tegevust rindelt ja kõik sõdurid ja ohvitserid usaldasid ülemjuhatajat erkorset meest parun Karl Gustav Mannerheimi. N Liit kavandas 1. Maailmasõja moodi suurt rünnakut ja lootsis Soome alistada 12 päevaga. Soomlased lootsid looduslikule kaitsele. Paljud soomlased oli meeleheitel ja pidasid lahingut võia võimatuks . Soome pöördus Rahvasteliidu poole et too hakkas vahendajaks ja et läbirääkimised saaksid jätkuda. Venelased alahindasid Soome kaitsejõude ja olusi milles ad võitlema pidid. Eesti õhuväe baasist lendutõusnud lennukid pammitasid Helsingit, sihtmärkideks oli elumajad, koolid, kabanduskeskused. Talvesõja alal oli Soome kõige külmem talv ajaloos
(valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa. Moodustati vasaktsentristlik valitsus, algul O.Strandmani, seejärel Tõnissoni juhtimisel lootsis Eesti riigilaeva võidule. Okt. 1919 võttis Asutav Kogu maaseaduse vastu baltisaksa aadel kaotas mõisad ja majandusliku võimu. Kaitselahingud : PA pidi peatama pealetungi Läänerindel ja koondama Eesti vastu 75-80 000 meest, heitlused kestsid veb.-mai. See andis nt. Poolale ja teistele läänenaabritele aega kaitse korraldamiseks. Eestlased tugevnesid vaatamata kohatisele ebaedule ning rahvavägi suurenes 80 000 meheni, lisaks 120 000meheline Kaitseliit(1/5 rahvast kokku)
Ta on minust õnnelikum, kui ta aru saab, mis ta kõneleb.» Siis aga lõi ta käega laubale. Ta peast käis äkki uus mõte läbi. «Mis pagan nad täna hommikul selle sõnaga «Esmeralda» õige mõtlesid?» 5 Andke almust (lad. Jt). 4 2 Ta tahtis kiiremini minema hakata, aga kolmat korda takistas teda miski ta teel. See miski või pigemini keegi oli üks pime, väike habemesse kasvanud juudinäoga pime mees, kes kepiga ringi kobas ja keda suur koer lootsis. Ta ütles Gringoire'ile ungari aktsendiga läbi nina: «Facitote caritatem!»6 «Ometi üks, kes ristiinimese keeli kõneleb!» ütles Gringoire. «Mul peab küll väga hea inimese nägu ees olema, kui minult nõnda armuandi palutakse, kuigi mu rahakott üpris tühi on.» «Sõber,» pöördus ta pimeda poole, «ma müüsin läinud nädalal oma viimase särgi maha ehk, kuna sa muust keelest aru ei saa kui Cicero omast: Vendidi hebdomade nuper transita meam ultimam chemisam.»7