valmistatakse maost, kassist ja kanapojast. Hiina eriline delikatess on valge lihaga merikarbid abaloonid. Neid süüakse peamiselt eelroaks ning kaubastatakse konservidena, sest värskelt saab neid tarbida vaid püügikohal, kuna kaup on kiiresti riknev. Mereannid on veel kreeka pähkli suurused vesikastanid, mis ujuvad vees, maitselt on nad üsna lähedased Euroopa söögikastanitele. Mereäärsete toiduainete hulka kuuluvad veel lootoslille juured. Lõunapiirkondades serveeritakse mõnikord koeraliha. Tsau-tsau tõugu koerte liha on eriline delikatess. Arvatakse, et koera-, hirve- ning küülikuliha parandavad vereringet ja seetõttu süüakse neid sageli talvel. Kuna hiinlased pakuvad oma külalistele enda arvates parimaid roogi, on nad meelitatud, kui nõustute neid proovima, samas ei ole nad üllatunud ka sellest, kui neist keeldute. JOOK Hiina rahvusjook on tee. Teerituaali arendasid keskajal välja buda mungad
baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod, litsid, kumkvatid, mandlid. Puuvilju süüakse enamasti värskelt. Toiduainete ammendamatu varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, pääsupesasid, hai uimeid. Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami- ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks, neist igaühel on veel alaliigid. Traditsiooniline Hiina toidusedel on peamiselt kohalikest taimedest. Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad ennekõike majanduslikel põhjustel
Hiinas täidab toit kahte ülesannet: 1) toit on hädavalik elamiseks, 2) toit on naudingute ehk mõnude allikaks. Suureks delikatessiks peetakse madude liha. Lihadest on kõige hinnatum sealiha. Lisandid olenevad lihast: sealiha juurde riis, lambaliha juurde hirssi, haneliha lisandiks nisu jne. Tarbitakse kõikvõimalikke mereande: kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe, 305 vesikastaneid, lootoslille juuri, hai uimi jm. Süüakse ka bambusevõrseid, liiliapungi, seesami- ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Hiina on tohutult suur maa. Seal on suuri erinevusi toitude osas. Põhjaosa: põhikultuur on nisu. Sellest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina rahvuslikke nuudleid ja pastatooteid. Kesk- ja lõunaosa: rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele
baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod, litsid, kumkvatid, mandlid. Puuvilju süüakse enamasti värskelt. Toiduainete ammendamatu varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, pääsupesasid, hai uimeid. Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks, neist igaühel on veel alaliigid. Traditsiooniline Hiina toidusedel koosneb peamiselt kohalikest taimedest. Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad ennekõike majanduslikel põhjustel