- Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad, ei ole evolutsiooni näide - Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised
- Analoogilised elundid - Ülesanne sarnane/sama, aga ei ole ehitus on erinev (ühine eellane kaugel), nt. putukate ja lindude tiivad, ei ole evolutsiooni näide - Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelise arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpuse pilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d (nukleotiidide järjestust) ja valke (aminohapete järjestust) 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus
Esmaselt kiirjad loomad (Radiata) koosnevad kahest rakkudekihist (lootelehtedena ektoderm ja entoderm), nonde vahel esmane kehaõõs. Kiireline sümmeetria, kombitsatega ringis ümber suu, on kohane kinnitunud eluviisile. Kiirjas on ka nende siseehitus ja nende vabalt ringi ujuv meduusijärk. Kolmekihilised: Kahekülgselt ehk bilateraalselt sümmeetrilised. On eristunud eesja tagaots, erinevad ala ja ülapool, aga peegelpildis parem ja vasem pool (üks sümmetriatasapind). Keha tekib neil lootearengus kolmest algsest rakkudekihist ehk lootelehest (ektoderm, entoderm, mesoderm), enamasti on olemas teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida osaliselt või täielikult ümbritseb mesodermist epiteel (viimane võib väiksematel puududa – siis nimetatakse õõnt pseudotsööl). See eluvorm on kohane aktiivseks liikumiseks kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa.
annaabi.ee 
