Missioon, visioon ja strateegia Missioon on organisatsiooni põhieesmärgi tuum, organisatsiooni olemise eesmärk ja eksisteerimise peamine alus. Missioon on organisatsiooni eksistentsi laiem mõte, visioon aga ambitsioonikas tulevikusoov. Missioon on visiooni loomise aluseks, kuigi mõlemad toimivad vaid koos. Missioon peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, reaalselt ja olema oma sisult ja vormilt eetiline. Missiooni võib esitada lausena, loosungina, traktaadina või ka skeemina. Missiooni käsitletakse sageli eesmärkide kõrgeima astmena, mis pole aga korrektne. Missioonil on eesmärkidega võrreldes oma spetsiifika: · missioon on märksa püsivama väärtusega kui eesmärk ega muutu nii kergesti; · missioon sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. 10
. 2.2. Kvaliteedisuunitlus - kliendi rahulolu Ameerika üks juhtivaid juhtimiseksperte Peter Drucker on öelnud: Enam ei saa me keskenduda sellele, kui palju me toodame vaid sellele kuivõrd me suudame rahuldada kliente, kui tahame turul olla edukad ja eksisteerida ka homme, aasta ja kümne pärast. Kliendi rahulolu on järjest enam seadnud oma peamiseks eesmärgiks enamus juhtivaid organisatsioone (Motorola, Xerox jt) ja seda mitte ainult sõnalise loosungina, vaid see on ka kirjalikul kujul ettevõtte arengukavas kirjas. Seda teavad ja aktsepteerivad kõik ettevõtte töötajad ning selle nimel töötatakse. Kliendikeskne organisatsioon esitab endale küsimusi (Tabel 1), millele vastates kujundatakse kliendile orienteeritus ja kliendi suhtluse pidev parendamine. - 13 - Tabel 1
osast evolutsiooni mootoris. See vaidlus kestab ja just siin "tehakse" tänapäeval evolutsiooniteooriat. Seetõttu on ka loengukursuse raames sellel peatükil eriline tähtsus - vaatamata asjaolule, et küsimus ei ole veel kaugeltki lahendatud. Nii looduslik valik (LV), kui ka geneetiline triiv (GT) suudavad põhjendada molekulaarset evolutsiooni See on printsipiaalse tähtsusega kinnitus. Kas ka õige, on diskuteeritav. Loosungina õige, kuid sisult hoopis keerulisem on üritada viia läbi uus suur süntees: st. neodarvinismi ja NT vahel. Molekulaarset evolutsiooni jälgitakse kas valkude aminohappelise järjestuse varieeruvuse alusel, või veel parem - otseselt DNA järjestuse alusel. Erijuhtudel ka RNA järjestuste alusel. DNA omab olulisi eeliseid, kuivõrd a) kaugelt suurem osa genoomist ei kodeeri paljude organismide puhul valke; b) kaugeltki mitte kõik muutused geenis ei pruugi põhjustada aminohappe muutust.
annaabi.ee 
