männas vesikuusk (Kumari, 1985). Linde on roostikus palju. Matsalu laht on hallhane peamisi pesitsuskohti Eestis. Hallhanesid pesitseb siin umbes 220 paari (Miilmets, 1981). Haned ja kühmnokkluiged mõjutavad lindudest enim roostiku struktuuri lõhkudes pilliroogu (Kumari, 1985). Suurte kolooniatena pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud
säilitamiseks vaid ka piirkonna elanike rekreatsiooniliste vajaduste rahuldamiseks. Nimetatud maastike kaitse ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks osutunud nende alade jätkuv kasutamine heina- ja karjamaadena. Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder ning Võrtsjarve lõunaosa koos Väike Emajõe suudmealaga. Tamme poldril peatub rände ajal raba- ja suur- laukhanesid (kuni 5000 isendit, pesitsejatena on seal registreeritud välja-loorkulli (2-3 paari), suurkoovitajat (ca 10 p), punajalg-tildrit (ca 10 p), massiliselt lambahänilast ja põldlõokest (EOÜ andmebaas, 1993). Tamme polder on antud piirkonnas oluline rändepeatusala paljudele liikidele ning ka sealkandis pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku seisukohast oleks tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult mitmekesisena (heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus ning
Pikaliiva elamurajooni vahel. 3.6 Loomastik Harku järv on ka hea kalapüügikoht.Üsna hea kalajärv, kus domineerib latikas ja leidub särge, ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu. Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike- kirjurähni. Ka Harku järv on olnud linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael- ja rägapart. Praegu võib järvel näha peamiselt jõgitiiru ja kõrkja-roolindu. Ilmselt on liiga intensiivne inimtegevus linnud järvelt peletanud. Seega projektilt otsest kahju neile juurde enam ei tule, kuna antud piirkonnas ei pesitse nad niigi.
annaabi.ee 
