5)Looniitude pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud: 1900. aastal oli alvarite pindala 50 000 hektarit, kuid 1950. aastal 44 000 hektarit ning tänapäevaks on neid alles jäänud ligikaudu 8000 hektarit. 6)Looniitude säilimine on suures ohus kuna nende arvukas Eestis aina väheneb. Seetõttu peaks pöörama suuremat tähelepanu antud koosluse säilitamisele, kuna seal kasvab väga rikkalik taimestik (kokku on leitud Eesti loopealsetelt 263 soontaimeliiki, nende hulgas on ka 30 haruldast taimeliiki). 7)
karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Aasta orhidee- kärbesõis Kärbesõis 1. Eestis pole ilmselt naljakama õiega lille kui kärbesõis. Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. 2. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist.Teda tasub otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt ja seepärast kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. 3. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. 4. Samuti on ka selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse.
· nõmmedelt (harilik kukehari, nõmm-liivatee) · männimetsadest (kassikäpad, karukellad, mägisibulad, kellukad) alpi hanerohi Arendsi kivirik · loopealsetelt ( harilik angerpist, metsülased, kassisabad, nurmenukud) · niiskematelt niitudelt (kullerkupud, pääsusilmad, varsakabjad, akakapsad) · segametsadest (lõokannused, metspiprad,
on lähemas või kaugemas tulevikus kui pindala ja liigirikkuse vahel tekib uus tasakaal määratud välja surema. Mis aga selle tulemuse puhul hämmastab: et loopealsete hulk ja asend 1930. aastatel oli tõenäoliselt enam-vähem selline nagu aastasadade vältel Saare- ja Muhumaale iseloomulik, siis praegu tunnistatav liigirikkus peegeldab meie pärandkoosluste tuhandeaastast ajalugu! Suured kaod. Uurisime ka, kui palju liike on väljasuremisvõla tõttu määratud loopealsetelt kaduma. Eesti loopealsed on sajandite vältel olnud üsna püsiva levikuga [10], kuid viimase 50 aasta jooksul on nad kaotanud 70% oma kunagisest pindalast. Seetõttu eeldasime, et neil looaladel, mille pindala ei ole olulisel määral vähenenud, vastab liigirikkus praegusele maastikustruktuurile. Sellise meetodi abil hindasime väljasuremisvõla suuruseks ülejäänud looaladel ligikaudu 40%, mis vastab keskmiselt 20 soontaimeliigile ühe ala kohta.
käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist. Kuna ta on lubjalembene liik, siis tasub teda otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt. Nii kasvabki ta 7 Kaspar Mälgand peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. 8 Kaspar Mälgand Püramiid-koerakäpp Püramiid-koerakäpp on meil nii haruldane käpaline, et tema rahvapäraseid nimesid ei
annaabi.ee 
