loomuseadused (nagu õiglus, erapooletus, tagasihoidlikkus, halastus ja (kokkuvõttes) tehes teistele seda, mida me tahaks, et meile tehtaks,) vastuolus meie loomupäraste tunnetega, mis juhivad meid erapoolikusele, uhkusele, kättemaksule ja muule sarnasele. Ja lepingud, mida ei toeta mõõgavõim, on vaid sõnad ja ei oma mingit jõudu, et inimest üldse kaitsta. Sellepärast, kui võimu ei ole kehtestatud või vähemalt mitte piisavalt suurt võimu meie kaitsmiseks, siis, hoolimata loomuseadustest (mida igaüks järgib, kui ta tahab ja kui ta saab seda teha turvaliselt) võib iga inimene seaduslikult toetuda, ja toetubki, enda jõule ja oskustele, et kaitsta end kõigi teiste inimeste eest. Ja kõikides paikades, kus inimesed on elanud koos väikeste perekondadena, on nende elatusvahendiks olnud üksteise vara röövimine ja rüüstamine, ja seda on peetud niivõrd loomuseadusega kooskõlas olevaks, et mida suuremaid röövsaake nad said, seda suuremat au neile osutati
poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele", "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja", "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju", "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi". · Hobbes, ,,Leviaatan": 6. ptk, (kirgedest); 12. ptk (religioonist); 13. ptk (loomuseisundist), 14. ptk (loomuseadustest); 17. ptk (riigi moodustamisest); 21. ptk (vabadusest) SISSEJUHATUS: Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi. i Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik
pole seal vahet. Kõik inimesed on loomuseisundis sunnitud käituma analoogilisel moel. Kõik ratsionaalsed inimesed kardavad surma ja teevad kõik, et seda vältida. Kõik loodavad rahu, ning see lootus suunab ratsionaalseid indiviide poliitilise ühiskonna suunas. Loomuseisundi olukorrast päästab vaid piisava jõuga võimu loomine. Analoogiliselt maffiale, vajavad ka inimesed oma Ristiisa. Leviatani. Surmahirm sunnib meid alistuma kõrgemale võimule. Loomuõigused, loomuseadused. Kaks loomuseadustest on peamised. Esimesed kaks tekstis mainitud loomuseadust on nagu gravitatsiooniseadused: kui inimene ei kaitse/kindlusta end, ta hävib. Aga Hobbes nimetab neid veel, kokku 14. Peamised loomuseadused hõlmavad kohustust ja paratamatust. Ülejäänud on tingivas vormis: inimesed peaksid täitma sõlmitud lepinguid; ei tohiks olla tänamatud saadud andide eest, igaüks peab püüdma kohaneda teistega, peaks andeks andma,
annaabi.ee 
