4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Suveräänsuse tagab kord ja ühtsus. Kõrgeim võim ei allu kellelegi ja ei ole jagatud(nt erinevat laadi võimusüsteemide vahel). Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Kui rahvas valib valitseja, loovutab sellega oma suveräänsuse talle. Valitseja tahe on seadus, ta ei pea ise seadusi jälgima, vastutab oma tegude eest Jumala ees. Seadused peavad olema kooskõlas loomuseaduste ja jumala tahtega. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik on teatud liiki masin, kunstlik olend, mis sarnaneb ideaalsele inimesele. Valitseja on selle ideaalinimese hing, kohus liigesed, üksmeel tervis. Kodusõda võrdub surmaga, mäss või rahuused haigusega. Põhiülesandeks on selle olendi töös hoidmine, säilitamine ning selleks tarvilike reeglite väljatöötamine. Lahenduseks on suveräänsus, pooldab Bodini suveräänsusteooriat
tegutsedes vähendavad nad oma tugevuse olematuks. Seetõttu saab neid kergelt alistada mitte ainult väga väike hulk inimesi, kelle vahel valitseb üksmeel, vaid ühise vaenlase puudumisel hakkavad nad sõdima ka omavahel oma isiklike huvide pärast. Kui me saaksime oletada, et suur hulk mehi lepib kokku õigluse ja 10 Ptk 14 Esimesest ja teisest loomuseadusest, ning lepingutest; ptk 15 Teistest loomuseadustest. Tlk. teiste loomuseaduste järgimises, samas kui neil ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, siis me võiksime eeldada, et ka kogu ülejäänud inimkond käitub samamoodi, ja siis ei eksisteeriks ega poleks vaja ühtegi valitsust või riiki, sest siis kestaks rahu ilma allumiseta. Üks otsus peab inimesi juhtima järjepidevalt. Ei piisa turvalisuseks, mida inimesed soovivad kestma kogu nende eluajaks, ka sellest, kui neid valitseb ja juhib üks otsus ainult teatud piiratud aja kestel, nagu näiteks
Siit tuleb: 2. Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. Cortes'i õigustus misjonile oli, et Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. 3. Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset kultuuri tsiviliseerida. Juurida välja patune elu, jumalike loomuseaduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 59. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk las Casas oli indiaanlaste alistamise suhtes kriitiline. Paavst Innocentius IV (13. saj), kes oli sel alal autoriteet oli öelnud, et paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, ristiusku tuleks levitada ainult rahumeelselt. Seda argumenti järgis ja arendas edasi indiaanlastele
annaabi.ee 
