vältel kujunenud tõekspidamistes. Kuigi osad naised on saanud hea hariduse ja on vähemalt sama võimekad või veel võimekamad kui suur osa mehi, ei ole naistel alati nii palju võimalusi karjääri loomiseks ja eneseteostuseks. Isegi siis kui mõni naine on sama kõrgel ametikohal kui mees, siis ei peeta teda tihti mehega võrdseks ega ei tasustata samaväärselt. Üldreeglina peetakse mehi juhtivamaks pooleks. Meestele ongi juhtimine loomuomasem kui naistele. Juhi rolliga kaasnevad otsustamisest tulenevad riskid ja vastutus ning seda suudavad mehed paremini hallata tänu oma ratsionaalsele mõtlemisele. Naiste otsuseid mõjutavad tihti emotsioonid ja tunded, mis ei tule alati otsustamisele kasuks. Tegelikuses ei olegi halb et naiste- ja meestemaailmad on muutunud sarnasemaks, kuid siiski säilitanud oma eripärad. Eduka tuleviku võti arvatavasti seisnebki nende kahe
Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel? - Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi.
Pane kuskile kirja nullpunkt ja kuskile punkt . Kuhu pai- gutaksid arvu ? logaritm Koolitunnis kasutame arvteljel peaaegu alati lineaarset skaalat: kui arvude vahed on võrdsed, on võrdsed ka nendevahelised kaugused arvteljel. Seda mõttelaadi jär- gides peaksid arvu paigutama viiendikule ja vahelisest kaugusest. Selgub siiski, et see ei olegi võibolla meile kõige loomuomasem valik. Näiteks on leitud, et esimese klassi juntsud paigutavad arvu arvteljel palju kaugemale kui meie. Umbes siia: Leidmaks selle paigutuse tagant mingit loogikat, paluti lastel arvteljele seada ka paljusid teisi arve. Selgus, et üldine komme on jätta väiksematele arvudele roh- kem ruumi kui suurematele. Täpsem uurimine näitas, et arvteljel kasutatud kaugus sõltub arvu enda suurusest logaritmiliselt ehk teisisõnu lapsed kasutasid arvteljel hoopis logaritmilist skaalat!
annaabi.ee 
