karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni. Kokkuvõtteks tuleb nõustuda sellega, et kui freudismist kahju ei sünni, siis on väga hästi. Mingit kasu ei ole ju sellest üldse loota... Jungi teooria seevastu on palju tähelepanuväärsem, seda võib kohati päris tõsiselt võtta ja kindlasti võib sellisest suhtumisest inimesse ka kasu olla. Mulle isiklikult tundub, et Jung oli vbl. ekstrasensoorne inimene, kes tajus ja taipas rohkem, kui oskas teistele vastuvõetavas keeles seletada. Kuigi tema raamatuid lugedes tekib
et nad ainult nendele keskenduvadki. Noored, nagu väike prints, tegelevad numbritega aga väga vähe. Tema teadis, et tema planeedil oli kolm vulkaani, kaks neist aktiivsed ja üks kustunud, ja tema imeilus roos ja värskelt ka armas väike lammas. Talle ei olnudki rohkem numbreid vaja ja seega sai ta ennast pühendada kõigele muule kui numbritele. See muutis ta täiskasvanutest aga nii erinevaks, et ta ei mõistnud neid. 4. Püüdke lahti mõtestada, milliseid käitumismalle, loomujooni kannavad tegelased, kelle planeete väike prints külastas. A) Kuningas Kuningas võttis väikest printsi kui oma alamat kohe algusest peale, kui ta kuninga planeedile saabus. Kuningas oli sõbralik ja samas ka kohutavalt üleolev. Ta oli siiski kõikide tähtede valitseja. Ta arvas, et kui alluv tema käsku täita ei suuda, ei ole see mitte alluva süü, vaid kuninga enda süü, et ta nõuab midagi sellist, mida alluv teostada ei suuda. B) Uhkeldaja Tema oli eriline tüüp
teguritele on olemas ka muud mõjurid, mis panevad valima ühte või teist varianti. Sellised olulised mõjurid jagunevad kahte rühma. Esimene rühm on seotud kõne foneetiliste, prosoodiliste ja parakeeleliste omadustega. Kõneleja valikuid mõjutavad nt mingile üksusele eelnevad ja/võijärgnevad häälikud, kõnerütm, tempo jms. Nii on leitud, et suulises keeles mõjutab -nud ja -nd vahelist valikut haridus jms) ja staatust, häid ja halbu loomujooni jne. Teise otsa jääb suhtlus poolte vahel, kes teineteise kohta peaaegu midagi ei tea. See on tavaline kirjalikus suhtluses. Aga ka suulises suhtluses võin nt kuulata X riigi raadiost kellegi juttu. Rääkija ei tea midagi minust ja mina ei tea ka temast peaaegu mitte midagi. Siit näeme, et üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta kordi enam. 7
annaabi.ee 
