haara poole meetri kõrgusel. Aluseks näriliste hirm kõrguse ja avatud pindade suhtes. Mõõdetakse mitu korda loom siseneb osaesse. Avatud haaral rohkem ärevusega seotud käitumist. Õppimine ja mälu - Morrise vesi-labürint – läbipaistmatu vesi, veepiiri all peidetud platvorm pääsemisvõimalusega. Loom liigub ükskõik millisest punktist vette pandud platvormile. Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik. Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga
aktiin, tubuliin, keratin Ensüümid 2-oksohapete dehüdrogenaasid aminoatsüül tRNA süntetaasid müeloperoksidaas jm (IgG Fc, adhesioonimolekulid, kollageenid, HSP valgud) Autoimmuunsuse tekkes osalevatel välisfaktoritel on kas: otsene mõju (ristreaktsioonid, immuunsüsteemi aktiveerumine jm): mikroorganismid, toiduained kaudne mõju:UV kiirgus, radiatsioon, kemikaalid jms Autoimmuunhaiguste (AIH) loommudelid on näidanud, et infektsioonid võivad AIH esile kutsuda. Adjuvantidega südamevalkude manustamisel hiirtele võib indutseerida müokardiiti, st AIH välja kujunemiseks ei ole tingimata vajalik aktiivne infektsioon. Samuti on näidatud, et erinevad mikroobid võivad põhjustada ühte ja sama AIH sarnaste mehhanismide abil. AIH ja infektsiooni vahelist seost kutsutakse sageli molekulaarseks mimikriks. St mikroorganismi antigeenid sarnanevad
tähelepanekust, et agressiivne vedelikravi enne operatsiooni läbivate kehatüve vigastuste tõttu põhjustab halvemaid lõpptulemusi. Need tähelepanekud tehti täiustatud tsiviiltraumasüsteemis, kus vigastusest operatsioonini kulus tavaliselt alla ühe tunni. Sõjalises operatsioonikeskkonnas seda tõenäoliselt ei saavutata. Tõendid on liiga piiratud, et otsustada, kui kaua võib hüpotensiivset vedelikravi ohutult jätkata ilma pöördumatute füsioloogiliste kahjustusteta. Loommudelid on viidanud sellele, et füsioloogilise pöördumatuse punktiks on umbes 2 tundi püsivat hüpotensiooni. Hüpotensiivse vedelikravi strateegia on lubatav esimese tunni jooksul pärast vigastust. Kui radiaalne pulss puudub, manustage korduvaid 250 ml kristalloidlahuse intravenoosseid booluseid, kuni radiaalse pulsi saab avastada. Hinnake pulssi iga manustatud booluse vahel. Kui vererõhku saab mõõta, on eesmärgiks saavutada süstoolne vererõhk 80 mmHg läbiva vigastuse ja