4) kriitika, teatriajakirjandus 5) fotod, salvestused 6) tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed 7) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Eri aegadel on erinevad kunstiliigid olnud üksteisega suuremal või vähemal määral seotud. Teater on võrreldes teiste kunstiliikidega kõige sotsiaalsem kunstiala ja seda mitmes suhtes: 1) Teatri loomisviis on kollektiivne ja lõpptulemus (igal õhtul publiku ette jõudev etendus) sõltub paljude inimsete ühisest tööst. 2) Teater on mõeldud ka kollektiivseks vastuvõtuks, seega kõnetab see korraga paljusid inimesi ega võimalda individuaalset vastuvõttu, nagu näiteks on võimalik üksinda kodus raamatut lugeda. 3) Teatril on inimnäoline olemus. Kui kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas on tulemuseks kas
1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius(18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine
naerdakse kindla tunnuse üle. Koomika olemus ei vasta füüsilisel ja vaimse, tegeliku ja näiva, sisu ja vormi suhtele. Koomika on normidest kõrvalekalle, ebatäius. Komöödia nõuab üldiselt aktsepteeritud normidest kinnipidamist, mis annab vaatajale moraalse pideme, sisendades kindlustunnet ja eneseusku. - Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja, hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala.
annaabi.ee 
