Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu..
Moskva soovis, et Leedu läheneks Balti riikidele ja sõlmitakse Balti liit Eesti, Läti ja leedu vahel. 1934 Genfis- Kirjutati julgeoleku ja koostöö leping ehk Balti Antaat. Lepiti kokku selles, et 2 korda aastas toimuvad Eesti, Läti ja Leedu välisministrite konverentsid, kus arutatakse probleeme ja lahendatakse neid. Puhtalt välispoliitiline liit. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Kollektiivne julgeoleku süsteem- Seotud Rahvaste Liiduga, mis oli loodud et vältida I MS aegset katastroofi. Nähti ette, et kõik liikmed peavad loobuma sõjalisest tegevusest. Kui mõni riik ründab Rahvaste Liidu liikmesriiki siis rakendatakse ühiseid saktsioone: poliitiliste ja majandussuhete katkestamine. Kuid Rahvaste Liidul puudus omad relvad ja armee. Rahvaste Liidus domineerisid suurriigid. 1925 Lokarno leping-
Läti konverentsil alla kaitseliidulepingule, millega pooled kohustusid kolmanda riigi kallaletungi korral osutama teineteisele viivitamatut sõjalist abi. Jõuti ka kokkuleppele piirilepingu osas, mis pani vaidlusaluste alade kuuluvuse lõplikult paika ning nägi piiril ette hulka tehnilisi töid. Loodeti, et sõlmitud sõjalis-poliitiline liit saab aluseks Balti liidu moodustamisele. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Kuna aga kümnendi keskel kausid lootused Balti liidu sõlmimiseks ning samas kasvas Rahvasteliidu osa maailmarahu tagamisel, püüdsid Eesti poliitikud järgnevail aastail osaleda Rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Riigi juhtkond oli veendunud, et Eesti peab igati kaasa aitama Rahvasteliidu teovõime suurendamisele ega tohi seejuures hoolida mingitest kuludest. Seetõttu lõidki Eesti diplomaadid Rahvasteliidu
annaabi.ee 
