Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga. Taliviljade hukkumise põhjused 1. külmumine 2
puhaskülvimäärale (15 kg ha-1 ) lisati pool normi vastava kõrrelise puhaskülvimäärast. Katsesse külvatud kõrrelisi oli I niites olenevalt aastast ja katsekohast 20-33%, teises niites sõltus see põhiliselt kõrrelise liigist. Ädalakasv oli itaalia raiheinal hea (23- 40% segus), ohtetul lustel rahuldav (18-23%) ja timutil nõrk (10- 16%). Segusse võetud kõrreliste mõjul suurenes kuivaine saak katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites, kuid tema talvekindlus oli nõrk. Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat (ME) ja proteiinisisaldust, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõude (v a segu ohtetu lustega). Kõrreliste mõju kuivaine toiteväärtusele oli esimeses niites suurem kui teises niites. Metaboliseeruva energia sisaldus vähenes, võrreldes punase ristiku puhaskülviga, ohtetu luste mõjul 0,6-0,8 MJ, itaalia
Timutit võib kasutada nii niiteliselt kui ka karjatamiseks. Teise liigina pealiskõrrelistest sobib harilik aruhein (8...10 kg/ha) viljakatel parasniisketel muldadel. Kuivadel ja savistel kasvukohtadel on väga vastupidav kerahein (7...8 kg/ha), mis peaks aga rohukamaras olema valitsev (mitte üksikute esileküündivate puhmikutena). Keraheinakarjamaad tuleb eriti suve esimesel poolel kasutada hästi intensiivselt, et rohi ei vananeks, s.o. taimed ei jõuaks kõrsumis- või isegi loomisfaasi. Aluskõrrelistest võib soovitada lühiajalistele rohumaadele (suhteliselt viljakatel muldadel) karjamaa raiheina 4...5 kg/ha. Pikaajaliste karjamaade saamiseks tuleks viljakatel muldadel võtta lisaks seemnesegusse 3...4 kg/ha aasnurmikat ja vähemviljakale põuakartlikule alale külvata punast aruheina 5...6 kg/ha. Tabel. Seemnesegud lambakarjamaale (kg/ha 100% idanevusega seemet) Liik Viljakas muld Vähemviljakas, põuakartlik
annaabi.ee 
