romantism sai alguse 19. sajandi lõpul, kuid kandus 20. sajandi esimesse poolde. Kõige levinum ole see Saksamaal ja Austrias. Ooperi heliloojale Richard Wagnerile oli see suureks eeskujuks, mille tõttu oli hilisromantismi muusikale iseloomulik tugev kõlakontrast ja keerukas harmoonia. Iseloomuliks oli veel suured orkestrikoosseisud ja vakspuhkpillide kõla esiletoomine. Hilisromantismi alla mahub veel üks stiil, mida jätkas Johannes Brahmsi klassikalistel traditsioonidel põhinev loominguprintsiip. Gustav Mahler (1860 - 1911) Austria hilisromantismi helilooja ja tolle aja tähtsamaid dirigente. Mahler oli sillaks 19. sajandi Austia ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Tema muusikaanne avaldus varakult. Ta lõpetas Muusikasõprade Seltsi
filosoofilisem ja ideoloogilisem. - Prantsusmaal sündis loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele, pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. - Seltskondlik tegevus kogub paralleelselt publitsistikaga - Prantsuse valgustusele on iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpus. Tõlgiti rahvakeelne piibel ja see mõjutas inimeste kirjutamist n-ö valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. -Ühine joon: võõrandumine, distantseerumine oma ühiskonnast ja kritiseeritakse seda ,,eemalt" Charles de Montesquieu (1689-1755) Varasema valgustuse üks suurimaid ideolooge. Arutles nii ilukirjanduse kui ideoloogia valdkonnas. Tema arutlustest on kuulsaim 1734 ,,Arutlus roomlaste suuruse ja langemise põhjustest"
suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. Seltskondlik tegevus hoogustub, publitsistlik tegevus samuti. Tsensuur Prantsusmaal raamatuid korjati ära. Inglismaal oli ka, nt Blake'i ,,Pr revolutsioon" korjati ära nii et säilisid ainult mõned eksmplarid. Protsessid on samad ajakirjade arv kasvab kõigest sellest rahutusest hoolimata. Nii nagu valgustusele üldse, on ka pr valgutusele iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpust (nagu ka Inglismaal). Rahvakeelne piibel sai tõlgitud ja see mõjutas kindlasti ka seda, kuidas inimesed kirjutavad. See siis valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. Inglismaal Pope oli ju nt klassitsistlik poeet keset valgustussajandit. Tegeldi jätkuvalt kunsti küsimustega. Vahe on see, et 17. Saj olid salongid piiravad. Koosnesid aristokraatidest või nende juhtimisel. Hilisemad salongid olid demokraatlikumad ja nende pinnal
annaabi.ee 
