William Daviesi juhendamisel. 19911995 töötas Lattikas Eesti Raadio orkestris ja bigbändis. 1994. aastal dirigeeris Lattikas Eurovisionil Dublinis Eesti võistluslaulu "Nagu merelaine". Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000. Eesti Jazziliidu liige alates 2010. Diskograafia: CD "Missa Solemnis"( 2011) CD "Ööliblika tants",(2011) CD "Aja laulud"(2012) On öö- Urmas Lattikas http://www.youtube.com/watch?v=idqu22ImEck Täname tähelepanu eest!
Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. URMAS LATTIKAS Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, dzässpianist ja ansamblijuht. Lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal.1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup" 'i laureaat 1990. JAZZKAAR Jazzkaare festival toimus 23korda see aasta ning see rahvusvaheline festival rõõmustas ligi 24 000 muusikasõpra enam kui saja sündmusega Tallinnas ja veel kuueteistkümnes Eesti linnas. Uus sündmuspaik ja festivalikeskus Merepaviljon, mis püstitati koos festivali produktsioonipartneri RGBga vanalinna vahetusse lähedusse mere äärde, sai ääretult positiivse vastuvõtu nii külastajatelt kui muusikutelt
kellad". Tema üks enim esitatud koorilaul "Paradisi gloria" oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul "Ei tahagi minna" oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul "Isad ja pojad" ning segakoorilaul "Mehed ja naised" (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol. Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); "Hirmud" võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, "Maasikamuusika" II koha; "Maasikamuusika" oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul "Olema peab
eesti helilooja, arranzeerija, dzässpianist ja ansamblijuht. EHL liige aastast 2000. Lõpetas 1974 Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 13 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne U. Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Fredrik Pacius (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor.
annaabi.ee 
