erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand Eestisse jäänud haritlaskonna loometööd piirati ja sunniti loobuma Kodanlike mõjude kandjateks ja kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlastel, kirjanikel jne. Tõrksate väljaviskamine loomeliitudest 1950. te keskel vaimne surutis leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine uus põlvkond haritlasi taastasid eesti professionaalse kultuuri järjepidevuse. Lõplik läbimurre 1960.ndatel: 1) Vabam loomeõhkkond 2) isikupärased ja uudsed vormikatsetused 3) uued väärtushinnangud ja ideaalid. 4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes
(,,Kalev") Rääkides televisioonist. On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja perioodiga. 23.06.1955 müügile sattusid esimesed telerit. Ja juba 1956 aastal toimus esimene proovisaade. 1961 aastal inimesed esimest korda vaatasid Eurovisiooni saadet. Aga 1971 infoprogramm ,,Vremja" sai kohustuslikuks ETV kavas. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool. Sellel ajal paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad heideti loomeliitudest välja, vallandati, arreteeriti. Loomeinimestelt nõuti varasema loomingu mahasalgamist (,,ümberhindamist"), kriitikat (formalismis, kodanlikus natsionalismis) ja enesekriitikat ning edasises tegevuses sotsialistliku realismi järgmist. Teadusasutustes ja kõrgkoolites tegutsesid ulatuslikud paljastuskampaaniad. Liigume edasi ja juba jõudsime sulaperioodile 1950. aastate II pool, 1960. aastad. Vanem põlvkond sai võimaluse loometöö juurde tagasi tulla
Kogu vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma. Kodanlike mõjude kandajaks ja seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest
07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul. Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud otsestest avalikest repressioonidest kunstirahva vastu” (Karjahärm, Luts 2005: 41). Ümberkujundamisi alustati loomeliitudest ja sel ajal põhiliselt siiski tantsumuusika funktsioo- nis olnud džässmuusika jaoks polnud lihtsalt veel aega. Nii juhtuski, et ringhäälingusaadetes võis kuulda Kuldset 7, mitte küll nii tihti kui varem, kuid H. Speek mäletab, et 1940/41 oli neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks jätkata P. Veebeli alustatud džässikontsertide traditsiooni, millest edaspidi pikemalt.
annaabi.ee 
