rahandusministri nimetatud asindaja, iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja. 10. Millised on etendusasutuse loomenõukogu ülesanded etendusasutuse seaduse alusel? Loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse loomingulist tegevust ja otsustab teose jäädvustamise. On nõuandev organ ja ta peab olema etendusasutusel olemas. Kiidab heaks ka repertuaari ja plaani. 10.1. Palju on kultuuriministeeriumi poolt tunnustatud Loomeliite? Eestis tegutseb 17 tunnustatud loomeliitu. 11. Millised on kultuuriasutuste omandivormid? Avalik-õiguslik institutsioon; riigiasutus; riigi poolt asutatud sihtasutus; munitsipaalasutus; eraõiguslik sihtasutus; mittetulundusühing; äriühing; FIE. 11.1. Nimetage muusika valdkonna loomeliidud. Eesti Esitajate Liit; Eesti Heliloojate Liit; MTÜ Eesti Interpreetide Liit
Kokkuvõte Teater oli kultuuripoliitikas tähtsal kohal nii nõukogude ajal ja on säilistanud olulise positsiooni ka pärast seda. Kunstiajaloolane Jaak Kangilaski väidab, et kultuuripoliitikal on kaks võimalikku vormi: monarhistlik ja liberaalne. Nõukogude kultuuripoliitika on monarhistlik ning seda on Kangilaski iseloomustanud järgmiselt: olulised on traditsioonilised institutsioonid, kunstielu on organiseeritud hierarhiliselt ja tsunftilaadselt (oli ju loomeliitu saamine kunstniku peaaegu et ainuke ametliku tunnustamise vahend). Valdav enamik inimesi on passiivsed kultuuritarbijad, kellel puudub omaalgatus ja tegevusvabadus (Kangilaski 1998). Teatripoliitika puhul kehtivad enam-vähem samad tunnused ka täna: kui räägitakse teatrist, siis mõeldakse selle all tavaliselt mõnda riigi- või munitsipaalomanduses olevat kutselist teatrit, finantseerimine on endiselt maksimaalselt tsentraliseeritud ning eraalgatust teatri tegemisel peab
rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pidi pidevalt suhtlema Nõukogude Liidus asuva Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteega. Mõlemad asutused pidasid sidet välismaailmaga, sellest ka institutsionaalne järjepidevus. 7. Läbi loominguliste liitude ärkas Eestis ellu perestroika. Hakati mõtlema sellest, mis võiks Eestis teisiti olla. Toitlusprogrammi kõrvale tekkis kultuuriprogramm. Loomeliitu kuulusid erinevad loovisikud. Näiteks Hando Runnel, Aivo Lõhmus, Rein Raud, Kalju Komissarov, Jaan Kaplinski ning Heinrich Valk. (Kornel, 2011: 138-140) Loomeliidud edastasid parteipropagandat. Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus. Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti
annaabi.ee 
