Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna),
tõuloomad. Veiste jõudluskontrolli teostatakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) kinnitatud eeskirjade alusel, mis kinnitati 1995.a. Roomas. Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Andmed väljastatakse kiiresti ka looma omanikule. Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab
karjast välja paremad tõuloomad. Veiste jõudluskontrolli teostatakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) kinnitatud eeskirjade alusel, mis kinnitati 1995.a. Roomas. Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Andmed väljastatakse kiiresti ka looma omanikule. Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga
karjast välja paremad tõuloomad. Veiste jõudluskontrolli teostatakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) kinnitatud eeskirjade alusel, mis kinnitati 1995.a. Roomas. Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Andmed väljastatakse kiiresti ka looma omanikule. Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. Nüüdseks on nii loomade omanikul, nõustajatel kui ka aretus- ja valitsusorganisatsioonidel võimalus kasutada online JKKi andmebaasi. JKK väliteenistus korraldab koolitust ja vastutab uute teenuste arendamise eest. Igas maakonnas töötab JKK väliteenistuse zootehnik, kelle ülesandeks on suhtlemine klientide, kontrollassistentide ning tõuaretusspetsialistidega. Lisaks JKK-ile on seotud veiste jõudluskontrolliga ka EPMÜ loomakasvatusinstituudi geneetika
annaabi.ee 
