ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda 4) kiirgus- või tuumaõnnetus kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 5) tervishoiusündmus sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse; 6) loomataud bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused 1) päästesündmus Päästeamet; 2) politseisündmus Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus Terviseamet; 6) loomataud Veterinaar- ja Toiduamet Riskianalüüs koosneb 1. Üldosast 2. Analüüsiosast 3
valminud ega olnud võimalik ka heina teha. Kui vihmast pundunud vähene vili rehtedes ära kuivatati, jäid terad nii väikeseks nagu oleks tegemist köömnetega. Ka ei olnud 1695. aastal vihma tõttu võimalik õigel ajal talivilja külvata. - Näl ga suremine, mis oli alanud juba 1696. aasta kevadel, muutus sügiseks massiliseks. Suvel tabas maad kõigele lisaks ka loomataud. Sa genesid vargused mõisatest, taludest ja isegi kirikutest. Järgnes külm talv, mistõttu paljud näljast nõrgaks jäänud külmusid. Suremuse kõrgperioodiks oli 1697. aasta veebruar.
Õigus mõisnikud kohtusse kaevata; Talupojad võisid vabalt tegevusala valida ja ka kooli minna - Näljahäda 17. sajandi lõpus Suur nälg 1695-1697 Eestis, näljahäda üle terve Euroopa; Vihmased suved ja külmad ning väga lumised talved; Polnud võimalik heina teha ning toiduks mõeldud annid ei kasvanud; Polnud võimalik talivilja külvata; Suvised loomataud Rootsi ei aidanud kaasa, vilja veeti Rootsi ja Soome Sagenesid vargused 1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645
tegevusvaru suuruse kohta Riskiankeet koostatakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused. Päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis. 13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted.