Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes.
Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes.
inimese kehaga, mao peaga, ahvi ja lõvina. Kõige sagedamini joonistati teda habetunud mehena, kes kannab peas kahte pikka ning sirget sulge, mis olid värvitud kas punaseks ja roheliseks või punaseks või siniseks. Amoni pühad loomad on jäär ja hani. Enamasti kujutati Amonit inimkujulisena, sulekroon peas ja sinise kehaga (taeva värv). Ta oli rõivastatud linasesse tuunikasse, kandis käevõrusid ja kaelakeed ning tema rüü tagaosast rippus loomasaba, mis osutas jumala iidsele päritolule. Hiljem, kui ta segunes Raga, sai ta endale kulli pea. Ptolemaioste ajajärgul (4-1 ss. EKr) tehtud kujukestel on tal habetunud mehe pea, põrnika keha, kulli tiivad ning lõvipäka- ja küüntega inimjalad. Kõik see muidugi sümboliseerib vaid tema mitmekülgset olemust: teda peeti kõige võimsamaks jumalaks ja kujutati nii, et temas kajastusid kõik olemasolevad atribuudid. Amonis
annaabi.ee 
