BLUP‐loomamudel – lineaarne statistiline mudel, mille kasutamisel hinnatakse loomade aretusväärtused laktatsioonitoodangute ja kogu teadaoleva põlvnemis‐informatsiooni alusel. Looma mudeli abil hinnatakse vaadeldud loomade endi aretusväärusi. Loomadevahelist sugulust arvesse võttes saame leida aretusväärtused ka ilma vaatlustulemusteta isendeile (näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne. Marker- ja genoomselektsioon, referentspopulatsioon, genoomaretusväärtused.
muidu ei näeks me nii palju mendelistlikke iseloomustusi. Praegu teatakse u 60 geeni, milles toimub imprinting, sisaldades geene, mis määratlevad polüpeptiide ja geene, mis kodeerivad funktsionaalset mittekodeerivat RNAd. Arvatavasti kontrollivad paljud sellised geenid kasvu ja neurokäitumuslikke tunnuseid. 54. Haigusgeenide identifitseerimine (põhimõtted ja strateegiad, geeni positsioonist sõltumatud strateegiad – valgu, loomamudeli või DNA järjestuse abil, Aheldumisanalüüsi põhimõte (Linkage analysis). Kasutatakse erinevaid strateegiaid, mis lõppkokkuvõttes viivad loodetavasti sobiva kandidaatgeenini. Kui geenipositsiooni ei teata, saab läheneda geeniprodukti uurimisega. Kasutatakse biokeemilisi ja rakubioloogiameetodeid. Kui meil on valk teada, tuleb see kõigepealt isoleerida, puhastada, aminohappelise järjestuse alusel leida cDNA ning raamatukogusid skriinides leida järjestus
49. aretusväärtus, selle hindamise komponendid · .Aretusväärtus (AV): on looma vanemate väärtus. AV : on indiviidi geneetiline väärtus, mis on additiivne efekt ja edasiantav. Fenotüüp = Genotüüp + Keskkond 50. veiste aretusväärtus, hindamine Esmalt põlvnemisindeksina: · võetakse arvesse eellaste aretusväärtused, · väljendatud kõrvalkalletena kõikide eellaste ja külgsugulaste aretusväärtuse alusel LOOMAMUDELI meetodil. · Piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse (SPAV) järgi · Pulli hindamisel tütarde välimiku lineaarne hindamine (min 12 tunnust) - SVAV 51. sigade aretusväärtuse hindamine Hindamine toimub karjatestina, · algandmetele lisaks määratakse Piglog 105 abil kasvikute * küljepeki paksus, * seljapikimalihase läbimõõt, * arvutatakse tailihasisaldus.
Aretusväärtuse määramisel on vajalik, et hinnatavad tunnused oleksid päritavad ning nad omaksid majanduslikku väärtust. Tunnuse päritavus , on eelduseks, et piisava tõenäosusega antakse vanematelt järglastele üle pärilik informatsioon tunnuse kohta. 50. Veiste aretusväärtus hindamine esmalt põlvnemisindekina: võetakse arvesse eellaste aretusväärtused, väljendatud kõrvalkalletena kõikide eellaste ja külgsugulaste aretusväärtuse alusel LOOMAMUDELI meetodil. piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretuseväärtuse (SPAV) järgi. esimese kolme laktatsiooni 305 päeva piima-, rasva- ja valgutoodangu ning piima rasva- ja valgusisalduse alusel. aluseks on kontroll-lüpside (min 3) andmed. SPAV suhteline piimajõudluse aretusväärtus (eraldi esimese laktatsiooni tütarde piimajõudlusnäitajad); SSAV suhteline somatiliste rakkude aretusväärtus; SKAV suhteline koguaretusväärtus (avaldatakse kui SPAV, SSAV,
annaabi.ee 
