septembril 1910. Niko Pirosmanašvili. Niko Pirosmanašvili sündis 1862. aastal. Oli gruusia maalikunstnik, sarnaselt Henri Rousseaule iseõppinu. Ta lõi primitivistlikus laadis olustikumaale, mis kujutasid väikekaupmeeste, käsitööliste ja talupoegade elu. Näiteks kujutab ta oma piltidel rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. Peale olustikumaalide kuulus tema loomingusse ka hulgaliselt natüürmorte, maastiku- ja loomamaale, peamiselt vahariidele omavalmistatud värvidega. Maaling vahariidel saigi suurema populaarsuse osaliseks alates Piromanašvili loomingust. Niko Piromanašvili üks tuntuim teos on „Viis vürsti pummeldamas“ 1906. Piromanašvili suri 1918. Ivan Generalic. Ivan Generalic sündis 21. detsember 1914. Ta oli horvaadi maalikunstnik, eelkõige primitivist. Generalic töötas Hlebine külas ning õppis samanimelises kunstiakadeemias. Selle
Kuid anatoomia seisukohalt ei ole täpsed. Kogu kujutavale kunstile on omane üldistamine ja stiliseerimine, eriti valitsejafiguuride juures. Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi. Siin mõned näited Assüüria seinareljeefidest: UUS BABÜLOONIA (625-539 e.Kr.) Ishtari templi peaväravad (575 eKr) Ilus värviline glasuuritud tellis, ilusad malbed müstilised loomad jne. Sellest oli ka natuke
kriipsutama alla valitseja võimu suurust. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad, hästi antakse edasi detaile käte jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid suursugused, võimukad ja ähvardavad. Tähelepanu pöörati silmadele, need olid suured ja intensiivsed, kasutati sageli mõne värvilise materjali asetamist süvenditesse. Leidus ka kunsti , mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale, näiteks reljeefid jahistseenidega. Egiptuse kunst Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suletum ja tema etniline koosseis suhteliselt püsiv, mistõttu olid siin väga tugevad traditsioonid ja säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka Egiptuse kunst pidi suurendama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli ise jumal. Kunst, s.h
Peale viljapuuaedade ja metsade leidus veel ka kuningatele ja ülikutele mõeldud jahiparke, kus jahiloomad korrapäraselt istutatud puuderidade ja veekanalite-tiikide vahel ringi uitasid (Hellström 1997). Assüürlased armastasid väga jahti pidada ning rajasid põhiliselt jahiparke, mis kujutasid endast eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Üks leitud kivireljeef näitab Assüüria kuningas Assurbanipali jahiparki 7. saj. e.Kr (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 21). Park on täis jahiloomi. Puude all palju õitsevaid taimi (põhiliselt liiliad) ja viinamarjaväädid ronivad mööda puutüvesid. Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi,
annaabi.ee 
