Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end siiamaani hani rahvaks. 7. sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema ja sealt sai ka alguse malmivalu. Ka rajati keisrite korraldusel Jangste ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal. Käsitöö arengut märkisid
Kivi töötlemise tehnikad: Tugev otselöök Pehme otselöök Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi) eoliit (veerekiviriist) chopper (raienuga) Dikika asula loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud. Pihukirve abil tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine. Purustati ka luid ja otsiti ning toituti ka mitmesugustest taimemugulatest, pihukirveid kasutati, et neid mugulaid välja kaevata. Pähklite purustamine, nahkade
Tegelikult on raske eristada hiliseid Homo erectuseid ja varaseid sapiense. Esimene leid saadi 1907. Tuntud luuleid on "Rodeesia mees" või "Kabwe", kelle luid leiti 1921. aastal toonasest Põhja-Rodeesiast (praegu Kabwe Sambias). Luuleide on saadud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Võimalik, et Euroopas oli ta neandertaallase eelkäijaks ning Aafrikas Homo sapiensi eellaseks. Tema kiviesemete valmistamise tehnoloogia oli sarnane Homo erectuse poolt kasutatud acheuli kultuuri esemetele. Loomaluudel olevate lõikejälgede põhjal on oletatud, et nad olid suhteliselt head jahimehed ja küttisid ka suuri loomi (põder, elevant, ninasarvik, hobune). Viimasel ajal Euroopas tehtud leiud annavad alust oletada, et H. heidelbergensis võis olla esimene, kes mattis oma surnuid, ei ole siiski päris kindel. Keskpaleoliitikum 150 000 40 000 aastat tagasi Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega, kuid asustus jäi püsima ka külmas piirkonnas
annaabi.ee 
