liita suvalisi suurusi ja saada tulemus ikka alla kolme? Inimesed peavad olema negatiivsed arvud. Liida kokku kui palju tahad, ikka jääd Jumalast nii kaugele, jääd teisele poole... Ja lisaks: aatomis on ju ka elektronid negatiivse laenguga, Maa oleks ju elektron ühes Jumala aatomis. Liitmine kui köige loomulikum ja lihtsam tehe vöib olla sama hästi ka inimese köige ,,loomulikum" käitumine egoism. Pea köik religioond on egoismi vastu. Ja mida rohkem loomulikkust-loomalikkust- liitmist seda negatiivsemaks tulemus läheb. -1 + (-2) + (-3) = -6 Järgmiseks lahutamine loomuliku vastand. See vöib olla nii hea kui halb. Söltub, kes on lahutaja. Nii näiteks -1 - (-2) = 1 on juba vördne näiteks Jeesusega. Aga -2 - (-1) = -1 jääb ikka negatiivseks. Seega, mida ,,halvem" inimene end muudab, seda ,,parem" see on. Ehk siis: aidake neid kes on teist ,,halvemad" ja nad saavad plusspoolele. Korrutamine? Sto takooje? Koostöö
vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt näkku vaatama. Inimene ei pea häbenema ennast ja oma ressursse, vaid need kasutusele võtma. Kui me häbeneme oma loomalikkust, niisiis ka loomulikkust, tähendab see ainult seda, et Euroopa kultuur ja eelkõige kristlus on meid juba nii ära rikkunud, sisendades meile mingeid tobedaid väärtusi, lähtudes millistest me ainult saamegi nii teha. "Tegelikult", ütleb Nietzsche, "väärtusi ei ole olemas (kui siis ainult üks ja nimelt see, et neid ei ole) ja seega ei saa me ennast ka häbeneda." Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja
Rühm inimesi oleks justnagu üksteise (ja oma saatuse) vangid üksildases vanas suguvõsalossis. See lugu koos oma kummaliste osalistega purjetab pääsmatult traagilise lõpu suunas. Kuuekümnendate lõpul süngus Murdoch'i teostest kaob. Neil aastatel loob kirjanik oma parimad romaanid, mõtiskledes armastuse olemuse üle. Peene sametise satiiriga lahkab ta romaani „Must prints" lehekülgedel armastuse ilu ja valu, selle ohte, loomulikku loomalikkust ja maist lihtsust. Armastusteema läbib ka romaane „Meri, meri", „Orjavits" jt, kuid kirjanik ei korda ennast kunagi. Tema fenomenaalne ümberkehastumisvõime viitab inimloomuse heale tundmisele. Olen alati imetlenud, millise usutavuse ja väljendusrikkusega suudab Murdoch edasi anda meeskaraktereid. Täpsust ja korda jumaldav intelligent Bradley, boheemlasest sulerüütel Jake, külakooliõpetaja Bill, vanaldane egotsentrikust lavastaja Charles ja teised värvikad
peavad saama ennast avaldada. Nõrgemate õigusi rikutakse igal pool, seda ei tohi hukka mõista, nagu ka tugevate tugevuse kehtestamist ei tohi liialt ülistada, see lihtsalt on nii. See, mida kristlik moraal peab inimeses loomalikuks ja taunitavaks, seda peab Nietzsche inimese jaoks kõige loomulikumaks. Inimesele on loomuomased teatud instinktid ja ihad, seega inimene ei tohiks end ja oma ressursse häbeneda, vaid neid kasutama. See, et inimesed häbenevad oma loomulikku loomalikkust, tähendab, et kristlus on inimesi moraalselt niivõrd ära rikkunud. Lahendusena näeb Nietzsche, et inimene peab suutma elada taas "teispool head ja kurja", peab taastama oma tõelise teovõime. Nietzsche seab ideaaliks üliinimese, Übermensch, kes on võimeline aktiivselt oma tahet kehtestama, ise endale väärtusi looma. Nagu Mill, nii leiab ka Nietzsche, et selliste erakordsete võimetega inimeste edendamisest võidavad ka alamad massid. Alamate