Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikesed selgrootud Imetajad hülged ja viigrid Riimveega kohastunud karbid Rohkelt võõrliike Kalad
htm 9 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 10 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 11 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 3. Läänemeri kui ökosüsteem Läänemeri on koduks paljudele organismidele ning toiduallikaks veel rohkematele organismidele. Läänemere biotsönoosi kuuluva taimekoosluse moodustavad peamiselt veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja või hõljuvad vees või selle pinnal. Loomakooslusesse kuuluvad aga vähesed loomaliigid, kes üksteisest sõltuvana moodustavad erinevaid toiduahelaid. Erinevate populatsioonide isendid elavad erinevates mere osades kas siis kaldal, põhjamudas, või ujuvad vees. Populatsioonid on omavahel tihedas seoses toitumissuhete näol ning reguleerivad sedasi populatsioonide arvukust. Biotsönoos on tihedalt seotud ökotoobiga, sest vesikeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused ning ümbritseva
Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd Ökosüsteeme saab kirjeldada ka selle produktiivsuse abil. Nt. et leida kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede
annaabi.ee 
