Huvitavaid fakte kokkuvõtlikult siili kohta Siil kogub rohukõrtelt ja vartelt oma okaste vahele rohkesti kahjurputukaid, iseäranis puuke. Arvata võib, et siil okaste vahel pidutsevatest kahjuritest vaimustuses pole. Ilmselt sügeleb tema keha väljakannatamatult. Siil sõdib siiski söödikute vastu ning inimese seisukohalt uudsemail meetodil laseb käiku keemiarelva. Muidugi pole loomakestel võimalik endale pulbrit selga puistata või end aerosooliga üle pihustada. Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad, et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks. Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld! Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad. Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased korraldavad
Raamat keskmisele koolieale, mis sisaldab kooli-, matka- ning laagrilugusid ning on seotud loodushoiu küsimustega. Kirjutamisel olid kirjanikul abiks ülestähendused Märjamaa keskkooli matkapäevikutest. *,,Kärp'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' 1981, toimetaja Helle Michelson. Tegu on tõsiuurimusliku looga ühe kärbiperekonna elust ja saatusest, kes on oma pesa sisse seadnud inimestega ühe katuse alla, nimelt kirjaniku maamajja Paatsalus 1976.-1978. aastal. Loomakestel on sellega seoses nii vedanud kui ka mitte. Algul on pererahva suhtumine neisse vaenulik, kuid tasapisi see muutub, aga et kõrvalise inimese käsi võib näiteks püünisepanekuga korvamatut kahju teha, seda kogevad kärbid ka: seitsmeliikmelisest perekonnast jääb järele kolm. Autor selgitab: "Kärpidele ei tähenda püünisesse sattumine lihtsalt looma surma. Õnnetus on palju suurem iga kaotsiminek vähendab võimalust paarilise jälgedele jõuda, paari minna ja uus pere luua."
Läänemeres elab järvetõlvik, pisike kombitsateta hüdraloom Protohydra leuckarti. Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed
annaabi.ee 
