o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine. Tööstus ja põllumajandus EestiNSV-s 1944-1985 Majandusraskused Eestis süvenes toiduainetekriis Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine Venestuspoliitika Eestis ning selle tulemused. Kuidas väljendus venestuspoliitika? o Prooviti riigi rahvuks üheks sulandada o 1978. a. pandi EKP KK juhiks täiesti Moskva-meelne Karl Vaino o Kakskeelsuse juurutamine Eesti muutus üheks militiseeritumaks piirkonnaks Eestlaste osakaalu suur vähenemine.
l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale; f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv). · Söömuse suurendamiseks.
3.sigade arv on muutunud suuremates piirides. 79a. ületas sigade arv miljoni piiri, suurim oli sigade arv 1983a. 1999a. oli sigade arv väiksem kui enne sõda. 4.lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999a. alla 10% e. sõjaaegsest tasemest. 5.hobuste arv on veelgi kiiremini vähenenud. 1999a. moodustas hobuste arv ennesõjaaegsest 1,9%. 6.lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980a. 6miljoni piiri, edasi ei kasvanud. Viimasel 2 a. lindude arv on natuke tõusnud. 19. Loomakasvatustoodangut iseloomustavad näitajad (toodangu mahu ja intensiivsusnäitajad). Põhinäitajate dünaamika. Loomakasvatuse kogutoodangu statistilise arvestuse korral võib eristada kolme erinevat kogutoodangu arvestuse viisi: a) kogutoodang naturaalsetes ühikutes (tonnides, tükkkides jne.) on kõige põhilisem loomakasvatuse kogutoodangut iseloomustav näitaja; b) kogutoodang rahalises vääringus võimaldab ühe arvuga iseloomustada kogu
6. Lindude arv on muutunud analoogselt sigade arvuga. Lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980. aastal 6 miljoni piiri ja edaspidi oluliselt enam ei suurenenud. Sellel tasemel oli lindude arv kuni 1990. aastani. Suurim oli lindude arv 1989. a. 6922,5 tuhat lindu, ületades ennesõjaeelset taset 4,3 korda. 1996. aastaks oli lindude arv vähenenud 2324,9 tuhande linnuni. Viimasel kahel aastal lindude arv on natuke tõusnud. 28. Loomakasvatustoodangut iseloomustavad näitajad (toodangu mahu ja intensiivsusnäitajad). Põhinäitajate dünaamika. Loomakasvatuse kogutoodang ja loomakasvatuse produktiivsus on kõige tähtsamad loomakasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Loomakasvatuse kogutoodangu statistilise arvestuse korral võib eristada kolme erinevat kogutoodangu arvestuse viisi: a) Kogutoodang naturaalsetes ühikutes (tonnides, tükkides jne); b) Kogutoodang rahalises vääringus;
2.Sigade arv on muutunud hoopiski suuremates piirides. Suurim oli sigade arv 1983.a.. 1999.aastaks oli sigade arv väiksem kui enne sõda. 3. Lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999.a. alla 10 protsendi ennesõjaaegsest tasemest.4. Hobuste arv on veelgi kiiremini vähenenud. 5. Lindude arv on muutunud analoogselt sigade arvuga. Lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980.a. 6 miljoni piiri ja edaspidi oluliselt ei suurenenud. Viimasel kahel aasta lindude arv on natuke tõusnud. Loomakasvatustoodangut iseloomustavad näitajad (toodangu mahu ja intensiivsusnäitajad).Põhinäitajate dünaamika. Loomakasvatuse kogutoodangu statistilise arvestuse korral võib eristada kolme erinevat kogutoodangu arvestuse viisi:a) kogutoodang naturaalsetes ühikutes (tonnides, tükkkides jne.)b) kogutoodang rahalises vääringusc) kogutoodang nn. valgu-rasvaühikutes.Kogutoodang naturaalsetes ühikutes.on kõige põhilisem loomakasvatuse kogutoodangut iseloomustav näitaja. Nimetatud näitaja kasutamise
Kõrvaltoodang on madalama väärtusega toodang (põhk, aganad, sõnnik). Selline jaotus on oluline ka omahinna kalkuleerimisel. Kogutoodang- perioodi jooksul ettevõttes valmistatud toodangu üldmahu rahaline väljendus. Põllumajanduse kogutoodangu all mõistetakse kõigi toodete (taime- ja loomaksvatustoodete) kogusummat, mis on valmistatud kõigi põllumajandusettevõtete, isiklike majapidamiste ja talude poolt. Majanduspraktikas näidatakse põllum. kogutoodanguna ainult taime- ja loomakasvatustoodangut. Põllumajandusvälist toodangut arvest. ainult ettev. siseselt. 16. Väärtusringe põllumajanduses Majandamise lähtealuseks on igasugused ressursid. Nad on ka tootmise lähtealuseks. Majandamise skeemi võib esitada alljärgnevalt: tootmine realiseerimine ressursid toodang rahaline sissetulek kulutus kulutus
annaabi.ee 
