Põhiliselt tegeldakse Põllumajanduse ja Loomakasvatusega. Põllumajandus: Tänapäevase Puurmani valla territoorium on olnud läbi aegade küllalt arenenud põllumajandusega piirkond. Eriti intensiivse maaviljelusega ja suure loomade kontsentratsiooniga oli siin tegemist nõukogude perioodi lõpukümnendil 1980-ndatel aastatel. Ka praegu on põhiline osa põllumaast aktiivses kasutuses ning suhteliselt suurel pinnal tegeletakse teraviljakasvatusega. Viimastel aastatel on hakatud loomakasvatushooneid rohkem taaskasutama, mida on soodustanud EL põllumajandustoetuste süsteemi rakendamine. Sellest tulenevalt on Puurmani vallas loomakasvatusest kujunemas taas peamine keskkonna, eriti põhjavett mõjutav tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm. Lillevälja seafarm. Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ
2. Lehmade arvu dünaamikas avalduvad veiste arvu dünaamikaga analoogsed tendentsid. Erinevusena olgu märgitud, et peale sõda lehmade arv ei saavutanud kunagi ennesõjaaegset taset. Nõukogude perioodil oli lehmade arv suurim 1975. A. 330,4 tuhat lehma. Sellist arengut võib hinnata normaalseks, sest kogu maailmas on mindud lehmade arvu vähendamise teed suurendades samal ajal oluliselt karja produktiivsust. Väiksema lehmade arvu korral läheb vaja vähem loomakasvatushooneid, väiksemad on kulutused hoonete sisseseadeteks, vähem läheb vaja inimesi lehmade hooldamiseks jne. 1999. aastaks on lehmade arv kahanenud 138,4 tuhandeni. Olgu märgitud, et aastatel 1992 ... 1993 koostatud Phare programmis põllumajanduse arendamise kohta Eestis prognoositi lehmade arvuks Eestis 160 tuhat lehma. Seejuures eeldati, prognoositud lehmade arv on vajalik Eesti elanikkonna toitmiseks, kusjuures produktiivsuseks arvestati 4000 kg lehma kohta
veesäilitusalad, muud kaitse- või hoiualad) või nende vahetus läheduses ning seetõttu on vee reostamise vältimine võimatu; · loomakasvatushooned paiknevad tiheasustusega alal, kus ei ole võimalik säilitada piisavaid kujasid sõnnikuhoidlate ja elamute või puhkepiirkondade vahel. Tootmise laiendamine ei ole soovitatav aladel, kus loomakasvatuse tihedus on juba liiga suur või keskkond reostunud: · piirkonnas on juba palju loomakasvatushooneid ja põllumajandustootjatel on raskusi tekkiva sõnniku laialilaotamisel; · ümbritseva keskkonna taluvus on ületanud kriitilise piiri. Piirkonna põhjavesi või pinnaveekogud on loomakasvatuse mõjul reostunud; · piirkonnas on probleeme välisõhu kvaliteedi tagamisega, st piirkonna elanikud on pidevalt häiritud ebameeldivast lõhnast. Sõnniku hoidmise ja kasutamise tehnoloogia valikul tuleb silmas pidada majanduslikke ja keskkonnakaitselisi eesmärke.
annaabi.ee 
