kraapima. Pintslid Harjased: valged jäigad seaharjased on kvaliteetsed, nende lõhestunud otsad haaravad hästi värvi. Sobivad paksu värvi kandmiseks pinnale ja värvi laialihõõrumiseks. Soobel: parimad akvarelli jaoks: pehmed, elastsed, pika varrega. Karvad koonduvad nii, et tekib terav pintsliots. Peente detailide maalimiseks viimases järgus. Vedela värvi pealekandmiseks. Vajavad head hooldamist! Loomakarvadest: nt orav, härg, kits. Ei ole nii terava otsaga kui sooblipintslid, muidu sobivad ka väga hästi akvarelli jaoks. Sünteetilised: on vastupidavad, kerged puhastada, odavamad. Ei kesta nii kaua, kui loomakarvadest pintslid. Ümarad: laia kasutusalaga, nt värvi pealekandmine suurtele pindadele, kujutiste visandamine jne. Pehmete ümaratega saab varieerida pintslilöögi laiust, sest see on tipust teravam.
Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. (3) Sellel ajal kanti ka palju parukaid. Versaille's töötasid selleks lausa eraldi parukameistrid. Enamus parukaid tehti loomakarvadest, kasutati ka mererohtu ja maisikiude. (3) 1.1.2 Louis XIV periood Kuna kuninas Louis XIV juuksed olid väga tihedad ning pikad, siis tema esialgu parukaid ei tunnistanud. Hiljem hakkas aga tema juuksekasv märgavatalt hõrenema ning ka tema hakkas pandma parukaid. Sellega seoses kehtestas ta ka üleüldise parukakandmise korra. (3) Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, kuid edaspidi ilmuvad parukad, said endale nimeks ,,Lõvilakk" ja ,,Puudel"
kalandreeritud. Kasutatakse ka voodriks. Tüll Võrgutaoline õhuke riie. Vahariie Vettpidav riie või lausmaterjal, mille üks pool on kaetud loodusliku värnitsa või nt.polüvinüülkloriidi kihiga. Kõnek. vakstu. Veluur Sameti prantsuspärane nimetus. Enamasti madala karusega aj koesameti tüüpi. Velvet Sameti inglipärane nimetus. Reljeefsete pikitriipudega puuvillsamet. Vilt Villast, loomakarvadest vm. Kiudainest valmistatud tihe materjal, mida saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes või nõeltöötlemise teel kiukihte ühendades. Vuaal Õhuke ja läbipaistev tugeva keeruga väga kerge puuvillane või sünteetiline labase sidusega riie. Tähistused jm. Antifilt Näitab, et villast materjali on vanumisvastaselt töödeldud. Pyrovatex Kanga tähistus, millel on tuleohtlikkus minimaalne.
Pikad nahkobjektid tuleks hoiustada horisontaalselt, et nad oleksid ühtlaselt toetatud. Riietusesemed tuleb asetada mannekeenidele või vastavates mõõtmetes alustele. Raud ja vasklisandid tuleb nahast eemal hoida need hakkavad korrodeeeruma. 4. Tekstiilid Tekstiil on lõngast või selle valmistamiseks kasutatavast kiudainest toode. Tekstiiliks võib olla riie, mille all mõistetakse kangana valmistatud tekstiilmaterjali, või vilt. Vilt on villast, kiudainest või loomakarvadest valmistatud tihe materhal, mis saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes. Päritolu järgi eristatakse looduslikke (taimsed-, loomased-, mineraalkiud) ja keemilisi kiude (tehis-, süntees-, anorgaanilised kiud). Muuseumides on tekstiilid kindlasti üheks kõige tundlikumateks objektideks. Mehaanilistest kahjustustest võib neil esineda rebendid, augud, deformeerumine, lõhed, kulumine, ebasobivad parandused, putukakahjustused. Füüsikalistest kahjustustest on
(Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki taimekiudude või pintsliga, mis oli valmistatud oksakestest või loomakarvadest. (Morris, N. 2004). Teadlased arvavad, et enne jahiretke kogunesid kütid loomapiltide ette, tantsisid, põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994) Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus. Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest. Nemad pidid rahvast kaitsma ja valitsema. Kuningate org - Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal
annaabi.ee 
