tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Belonefoobia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti teavad enamik inimesi, kedagi, kellele põhjustab mingi loom suuremat või vähemat hirmu. Kõige rohkem kardetakse madusid, hiiri ja nahkhiiri. Loomahirmud on kahtlemata uuritumad hirmud ja nende tekkepõhjused ja olemus aina selgemaks saab Kuigi hirm võib muutuda koormaks, ei ole siiski võimalik elada päris hirmuvaba elu http://www.youtube.com/watch?v=W2nK_qmvJ7A&feature=related Tänan kuulamast!
koolikartuse arvele. Siinkohal on hirmud, mida võiks nimetada ,,normaalseks lapsepõlve hirmudeks", nende kriteeriumide nimistus äratuntav. Lapsed tunnevad sageli hirmu ,mis võib olla tugev ja masendav. Tavaliselt vaibuvad need lapse suuremaks ja taegemaks saades, ega põhjusta erilist ängistust, mis kaasneb foobiaga. Lisaks ülalpool kirjeldatud määratlusele on Ameerika Psühhiaatrie Liit jaotanud spetsiifilised hirmud viide alagruppi: 1. loomahirmud- mida tekitab kokkupuutumine mingi kindla loomaliigiga, nagu ämblikud maod, kasid, koerad, mõnikord ka mitu erinevat liiki, näiteks lendavad putukad. 2. loodusliku keskkonna hirm- mida tekitavad näiteks torm, vesi (jõgi,meri,kosk), mäed, metsad. 3. vere-trauma-süstikartus- mida tekitab vere nägemine, avariid,kõik süstaldega seostuv näiteks vereproovi andmine, kaitsesüsti tegemine, või teised kirurgilised
Suhtlemiskartust saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga ning ravida ka medikamentidega. (Haiguslikud... 2002: 25-33) 7 Spetsiifiline hirm on üldjoontes ekstreemne ning kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Normaalse elu ja tegevuse häirimise aste sõltub hirmutekitajast ja sellest, kui kerge on seda vältida. Ameerika Psühhiaatrite Liit on jaotanud spetsiifilised hirmud viide alagruppi: 1) loomahirmud 2) loodusliku keskonna hirm 3) vere-trauma-süstimiskartus 4) situatsioonikartus 5) teised hirmud (Haiguslikud... 2002: 34-38) Spetsiifiliste hirmude kategooria on kolmest hirmude kategooriast kõige mahukam, arvukam ja kõige levinum nende all kannatab umbes 7% naistest ja umbes 4% meestest. Spetsiifilisi hirme ravitakse enamasti käitumisraviga, kuid häid tulemusi on saavutatud ka tunnetusteraapia, käitumistunnetusteraapia kombinatsiooni või mõne muu vastava raviga.
2002: 25-33) Spetsiifilise hirm on üldjoontes ekstreemne ja kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Stimulaatorite hulk on äärmiselt lai ja mitmekesine. Hirmul on kliinilised tunnused ja seega on see piisalvalt kurnav, et sundida inimest vältima selle tekitajat. Spetsiifilise hirmu 6 tekitatud häda võib suuresti normaalset elu laastada. Spetsiifilised hirmud on jaotatud viide alagruppi, mis on järgmised: 1. Loomahirmud kokkupuutumine mingi teatud loomaliigiga (ämblikud, maod, kassid, koerad, putukad jne). 2. Loodusliku keskkonna hirm torm, vesi (jõgi, meri), mäed, metsad jne. 3. Vere-trauma-süstimiskartus tekitab vere nägemine, avariid, kõik süstlaga seotud või teised kirurgilised protseduurid. 4. Situatsioonikartus tekitavad suletud kohad, liftid, tunnelid, lennukid või teised transpordivahendid, sildade ületamine jne. 5
annaabi.ee 
