Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juhtum 1986 aastast.
krambid. 9% üheteistkümnendikest pidas kõige ohtlikumaks entsefaliiti, sest see on pikaajaline ja selle tõttu võib jääda invaliidiks. 5% 11. Klassi ja 6% 9. Klassi õpilastest pidas kõige ohtlikumaks hepatiiti selle tagajärgede tõttu. Grippi pidasid kõige ohtlikumaks 5% 11. Klassi ja 8% 9. Klassi õpilastest, sest see võib ohtlikuks kujuneda (seagripp). 10 Küsimus 4 : Kuidas viirused peamiselt levivad? Kõige vähem pakuti viiruste levimiseks viisideks väljaheidetega, loomahammustuste ja haavade saastumist mullaga levimist, mis on ka valed vastused. Kõige rohkem arvati, et viirused levivad piisknakkusega (11. klass 77%, 9. klass 75%), sugulisel teel (11. klass 77%, 9. klass 72%), loomahammustuse kaudu (11. klass -73%, 9. klass 70%) ja vere kaudu (11. klass 60%, 9. klass 75%). Sülje kaudu levimist pakkus 36% 11. klassi ja 70% 9. klassi vastanutest. Saastunud vee ja toiduga arvati vastavalt 65% ja 64%. 11
· Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse · Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel · Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse · Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt 23. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul · Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend.
Naela astumisel jalga on suur põletiku oht. Kodus ravitavad haavad: Pese oma käed, puhasta haava ümbrus vee ja seebiga või desinfitseeriva vedelikuga, sule lõikehaav kleepplaastriga. Pane haavale puhas nelinurkne lapp või kiirside Kinnita haavalapp rullsideme või kleepplaastriga Lase haaval rahulikult 3-4 päeva paraneda Haavapõletiku tekkel kindlusta arstiabi. 33. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. Peata tugev verejooks. Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend.