kuna ta ei kannata tehtu pärast. Ükski rikutud loomusega inimene ei tea mida oleks õige teha ja millest hoiduda. Purjus või vihane inimene teeb asju teadmatusest, mitte et ta ei teaks. Valik on tihedalt seotud loomutäiusega Valik paistab vabatahtlikuna, kuid on tegelikult laiem mõiste. Valik ei tulene tunnetest, valik tuleneb mõttest „Nii lastele kui loomadelegi on vabatahtlikkus ühiseks omaduseks, valik aga mitte. Tegutsemist hetke mõjul võime nimetada küll vabatahtlikuks, kuid mitte valikust tulenevaks“. Aristoteles eristab soovi ja valikut. Soov võib osutuda võimatuks, kuid valik on eesmärgipärane tegevus. Kaalutleda saab inimene ainult selle üle, mis on teostatav ja temasse puutuv. Kaalutleda ei saa asjade üle mis meisse ei puutu, näiteks öö ja päeva vaheldumine.
käib evolutsiooniline võidujooks. Tavaliselt on parasiit alati sammuke ees, kuna tema eluspüsimise ainuke eeldus ongi see, et ta saaks kedagi nugida. 60. Herbivoorlus- üks pool saab kasu, teine kahju. Herbivoorid on ühest suurematest organismidest, kes suudavad lagundada tselluloosi. Tselluloosi lagundamine on aeganõudev ja väheefektiivne protsess, seetõttu on näiteks mäletsejate seedeelundkond väga suur, mis teeb nende liikumise aeganõudvaks. Kuna taimedele samamoodi ei nagu loomadelegi ei meeldi, et neist toitutakse, siis kasutavad nad mitmesuguseid kaitsemehhanisme. Kaitsemehhanismid võivad olla mehhaanilised (okkad, kõrvekarvad) või keemilised (mürk). Kõrrelised näiteks on peitnud oma juurdekasvu võimaldavad koed maapinna lähedusse, seega nedne lehed kasvavad juurde altpoolt ja pealtpoolt neid ärasöömine ei häirigi. 61. Kisklus- liikidevaheline suhtevorm, kus üks loom sööb teist looma. Kisklus lõppeb ühe
Inimene võib iseennast valida. Kui juba kord on end valinud, määrab inimene ette oma käitumise loogika. Kõlbeline inimene püüdleb kõrgema hüve poole, ta ei rahuldu elu stiihilise kulgemisega ja püüab seda allutada mingile eesmärgile. Ta püüab olla oma tegevuse peremees ja võtab endale kogu vastutuse. Valik paistab vabatahtlikuna, kuid pole päris sama, sest vabatahtlikkus on laiem. Tsiteerin Aristotelest (1996): Nii lastele kui loomadelegi on vabatahtlikkus ühiseks omaduseks, valik aga mitte. Tegutsemist hetke mõjul võime nimetada küll vabatahtlikuks, kuid mitte valikust tulenevaks. Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha. Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul