HLA-B antigeene on tuvastatud 851 alleeli HLA-C antigeene on tuvastatud 276 alleeli HLA-DR antigeene on tuvastatud 559 alleeli Iga lookuse alleelid determineerivad kahte transplantatsiooniantigeeni, kusjuures üks neist on pärit emalt, teine isalt. Kuna lookused on tihedalt üksteisega seotud, siis tavaliselt kanduvad lookuste alleelid üle koos, moodustades haplotüübi. Haplotüüp määratakse seega kahe alleeli poolt, kusjuures üks kuulub esimesele lookusele, teine teisele. Näiteks HLAA1HLAB8. Ühe haplotüübi pärib laps emalt, teise isalt. Seetõttu lapse transplantatsiooniantigeenid erinevad vanema antigeenidest ühe haplotüübi poolest. Kuna aga õdedel ja vendadel võivad transplantatsiooniantigeenid olla ka identsed, kui nad on pärinud vanematelt samad komplektid . Kõige enam on levinud tüüp HLAA1 HLAB86,7%. Teised haplotüübid esinevad tunduvalt harvemini. HLAA3 HLAB74%.
valkudega ja valgud ristseotakse üksteisega. 2. Kromatiin fragmenteeritakse ja ligeeritakse 3. DNA puhastatakse ja analüüsitakse (qPCR, sekveneerimine) 3C: one by one analüüs – kasutab 3C lookus-spetsiifilisi praimereid. Tulemus nt interaktsiooniprofiil valitud geenist näitab promootori ja ümbritseva kromatiini interaktsiooni. 4C: tsirkulariseeritud 3C, one by all analüüs – üle genoomne interaktsiooniprofiil üksikule lookusele. 5C: many by many analüüs – analüüsib interaktsioone kahe suurema lookuste kogumi vahel, nt promootorite kogumi ja distaalsete regulatoorsete elementide kogumi vahel. Ehk võimaldab analüüsida interaktsioone mitme valitud lookuse vahel. Hi-C – all by all analüüs Andmete interpreteerimine – 3C ja 4C annab lineaarsed profiilid piki kromosoomi. 3C meetod annab andmeid lookuste lähedal paiknemise kohta,
viljakad; paaritud sageli steriilsed näit. Enamus seemneteta puuvilju on triploidsed. Populatsiooni geneetika: Uurib geneetilist varieerumist indiviidide vahel populatsioonis (genofondis). Evolutsiooni geneetilise aluse väljaselgitamise põhiline instrument (kuidas geenid muutuvad põlvkondade vältel, kuidas nad satuvad populatsiooni, kuidas fikseeruvad, mis on tulemus geograafiliselt jne). Fokuseerib tavaliselt ühele või mõnele lookusele, kindlas mendeleeruvas populatsioonis (s.o. grupp omavahel ristuvaid ja ühte kindlat geenide kogumit kandvate isendite kogum). NB! Ristuvad! Jaguneb: Empiiriline pop. geneetika - mõõdab ja hindab kvantitatiivselt geneetilist varieerumist; Teoreetiline pop. geneetika modelleerib võimalikke geneetilisi varieerumisi (nii retro- kui prospektiivselt) arvestades erinevaid alleelide sagedusi mõjutavaid tegureid. Populatsiooni geneetika tähtsus:
Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5. Kui võrrelda pudelikaela või asutajaefekti mõju mõne-alleelsele ja multialleelsele lookusele siis milline on peamine erinevus. Mõnealleelsete lookuste puhul on tõenäoline, et enamik vanempopulatsiooni alleelidest säilib nii pudelikaela kui asutajaefekti mõjul (kui tegemist pole just tõesti paarist isendist koosneva populatsiooniga). Peamine efekt seljuhul on alleelisageduste muutumine. Multialleelsete lookuste korral mõjutab rajajate arv otseselt erineva tüübiga järglaste edasikandumist. Säilib väga väike hulk vanempopulatsiooni mitmekesisusest. 6
annaabi.ee 
