Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö 5. Iseloomusta jõestikku keskjooksu – Jõgi läbib ka oma keskjooksul Punasese nõo ja mitmeid kuristikke. Vasakpoolsed peamised lisajõed on Nanpan Jiangi, Beipan Jiang, Liu Jiang, Gui Jiang, He Jiang, Bei Jiang. Parempoolsed peamised lisajõed on Yu Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu). Jõgi suubub Ida- Hiina merre. Suue on delta ja suuremad deltaharud on Beikou ja Zhangjiangkou. Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas
· Kuiv lähistroopiline kliima - suurvesi talvisel vihmaperioodil. · Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel. · Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel. Mussoonkliima - suurvesi suvel. Mägijõed - suurvesi suvel. 26) Voolava vee reljeefi kujundav tegevus - kulutus e. erosioon; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon. Mida kiiremini vesi voolab, seda intensiivsemalt kulutab. 27) Jõe sängiprotsessid: · Jõe looklemine e. meandreerumine · Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu) · Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. · Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees
veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul
alguses kirjutata; võtab 25% ajast. Ülekiitmine; vähene fokuseeritus, lugeja ebapiisav motiveeritus. Kirjanduse ülevaade. Literature Review. Foundation, Mõelge mida Te tahate kirjutada ja hiljem otsige viited juurde Metodoloogia. Research Methodology (tuua ära ainult võtmeotsused, mitte käsiraamatu stiilis) Tulemused. Results. Data, tables, … Diskussioon. Discussion • Rehashing Results (e.k. ümbertöötlemine) – Miks tulemused on tähtsad • Meandering (e.k. looklemine) – Kuidas tulemused üksteisega siduda, sidus jutt • Overreaching (e.k. ülehindamine) – Mitte teha laiemaid järeldusi kui andmeid võimaldavad Kokkuvõte. Conclusions Piirangud. Limitations (piirangud üldistatavusele, …) Future Research Artiklite tüüpvead (2004): (a)uurimisküsimus ja disain ei ole vastavuses mismatch between research question and design, (b)konstruktsiooni ja mõõdikute valiidsus – kas mõõdame õigeid asju measurement and operational issues (i.e
valgusrefleksi. Haiguse süvenedes muutub see intensiivsemaks omandades punakas-pruuni värvuse. Hüpertooniline angiopaatia Tulevad nähtavale peened veresooned , mida tavaliselt ei näe. Alul ei pruugi arterid olla muutunud , kuid nad võivad olla kitsenenud ja läbimõõt on erinev. Sageli muutused macula piirkonnas. Võivad olla üksikud täppverevalumid. Kollatähni piirkonna väikeste veenide spiraalne looklemine võib esineda . Tekkinud muutused on funktsionaalse iseloomuga , kui vererõhk alaneb normaliseerub ka silmapõhja leid. Hüpertooniline angioskleroos Lisaks retinopaatiale esineb:• arterite seinte paksenemine• hüalinoos ning perivaskulaarne fibroos• mittenormaalne valgusrefleks• vasksete ja hõbedaste kiudude esinemine silmapõhja oftalmoskoopial , mis on tingitud lipiidide ladestumisest arterite seintesse. Hüpertooniline retinopatia
baasäravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja erosioon e. vihmauure e. jäärak e. uurak (ovraag) – vee kulutav tegevus Jõgede pikiprofiil: 1. ülemjooks (sälkorg) – org: kitsas, sügav; lang: suur; vooluhulk: väike; voolukiirus: kiire; oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas põhjaerosioon – kulutamine sügavamale küljeerosioon – oru laiendamine meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht,
Iga säng üritab saavutada tasakaaluprofiili. Kui voolusängil esineb vahepeal lokaalseid erosioonibaase, siis mõjutab see all ja ülevalpool asuvaid tasakaaluprofiile. Jõgi üritab mõlemal pool välja kujundada uut tasakaaluprofiili settimise või erosiooni teel. Meandreerumine e jõeloogete teke. Hakkab esinema rohkem siis, kui jõgi on lähedal tasakaaluprofiilile ja esineb rohkem küljeerosiooni. Võib olla põhjustatud ka relieefi ebatasasusest. Jõesängi looklemine aja jooksul võib tekitada laia jõeoru, millest vaid väikeses osas voolab jõgi. Põrkekaldast(väliskurvist) kaasahaaratud materjal settib järgmises sisekurvis kaldamadalasse või siis sirge jooksul aeglasema voolu tõttu jõe keskele pikimadalatesse. Maateaduste alused I (5.okt) Kui saabub küljeerosiooni tasakaal, siis on ühel kaldal erosioon sama kiire kui teisel küljel settimine, ja jõe laius enam ei suurene, vaid jõesäng muudab oma asukohta. Alluuvium jõetekkeline sete.
annaabi.ee 
