Mind pani mind taaskord tohutult imestama kuidas keegi võib lausa oma eluga maksta, selleks, et keegi teine saaks korraks õnne ja armastust tunda ning selles pettuda, sest on inimesi, kes ei tahagi sind teada kui sul ei ole pool juhuslikult tagataskus suurt varandust. Või kuidas sa annad endast sada protsenti, et kõik hästi välja tuleks, kuid lõpuks ikka peab keegi teine asja ära rikkuma. Eriti huvitavaks tegi selle loo see, et see tõestas, et isegi loogikutel on tunded ja mitte keegi ei suuda vastu panna armastuse pimestavale toimele. Muidugi lugesin ma läbi ka muinasjutu isekast hiiglasest. See oli lugu millest ma ikka veel päris täpselt pole aru saanud, et kes siiski oli see nuttev poisike. Kas surm, elu või hoopis miski muu. Taaskord sain ma tõestust, et ka kõige jäisem süda ühel hetkel sulab nagu koorejäätis suvise päiksese käes. Piisab ainult ühest väikesest teost, et näidata, et välimus võib olla petlik
Vahepeal oli kätte leitud ka mõned ,,Postimehe" numbrid, kus Elango oli kirjutanud pedagoogikakabineti tööst ja nõukogude pedagoogikast. Hoolimata argumentidest Elango kasuks mõisteti ta 6 kuuks Tartu koonduslaagrisse. Hiljem jätkas ta oma tööd sealt kus pooleli jäi. 8 8.Sõjajärgne töö ülikoolis Elangost sai pedagoogikakateedri dotsent. Esialgu oli pedagoogidel ja loogikutel- psühholoogidel ühine kateeder ning pedagoogikat tuli Elangol esialgu üksinda õpetada. Esimestel sõjajärgsetel aastatel oli Elangol kõrvuti ülikoolitööga rida kohakaaslusi. Kuni 1946.aastani jätkas ta tööd linna pedagoogikakabinetis, kuhu ei leitud talle asendajat. Aastatel 1944-1946 oli ta osalise koormusega pedagoogika ja psühholoogia õpetaja Tartu Õpetajate Seminaris. 1945.aasta algul pakkus haridusminister J.Nuut Elangole selle õppeasutuse direktori
liitmise-lahutamise masin ning Leibnizi masin, mis suutis lisaks korrutada, jagada ja ruutjuuri arvutada. 1822. ehitas inglane Charles Babbage prototüübi esimese programmeeritava arvuti prototüübi: Babbage' masinale sai kasutaja vabalt ette anta meetodeid, mida mehaaniliselt järgides masin soovitud tulemuseni j~udis. Esimesi programmeeritavaid elektronarvuteid hakati ehitama 1930. aastate lõpus ja neljakümnendate alguses nii Saksamaal, Inglismaal kui USAs. Paar aastat varem oli loogikutel ja matemaatikutel tekkinud aktiivne huvi arvutite programmeerimise ja algoritmide ning nende üldise teooria vastu. Teooria jaoks pole tegelikult töötada suutvat arvutit vaja, piisab abstraktselt ettekujutatavast arvutist, mis suudab täita meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane).
annaabi.ee 
