mille sihiks on teadmispositsiooni või otsustuspositsiooni kehtestamine. Seda positsiooni väljendab kindel tees või vähemkindel hüpotees. Argument võib olla argumentatsiooni komponent, kuid ei ole “element” kui lahutamatu algosake: sellel on struktuur ja otstarve ning sisu ja (esitus)vorm. Argumenteerimise sammud Teesi või hüpoteesi püstitamine. Arutluskäigu kavandamine (visandamine). 1 Eestikeelses loogikakirjanduses kasutatakse ka sõna ’tulem’ [nt Eintalu 2007]. Kuna empiirilistes uurimustes tulem märgib vahel teatava meetodiga saadud andmeid, nt mõõtmistulemusi, siis segaduste vältimiseks siin me ’tulemit’ järeldustulemuse märkimiseks ei kasuta. Teesi tõestavate või kinnitavate eelduste või allargumentide otsimine ja nende alusel järelduste ahela loomine teesi lõplikuks tõestamiseks või kinnitamiseks, või hüpoteesi tõepärasuse näitamiseks.
termin, ja objekte, millele rakendub võrreldav (ja paremini tuntud) termin, nt hunt on peaaegu sama mis koer, ent hunt on tigedam. Kirjeldamise teel pole võimalik terminit selgesti ja üheselt määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur
termin, ja objekte, millele rakendub võrreldav (ja paremini tuntud) termin, nt hunt on peaaegu sama mis koer, ent hunt on tigedam. Kirjeldamise teel pole võimalik terminit selgesti ja üheselt määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur
annaabi.ee 
