assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, Loogikaavaldiste võrdsus keskendudes hiljem algebrale. 1835 avas oma kooli. Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk loogiliselt võrdsed , kui Uudse lähenemisega loogikale korrastas selle kaasaegseks nad mõlemad omandavad muutujate (kõikvõimalike) samade loogikaalgebraks. väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1 . Loogikaalgebra ( { 0 , 1 } ; ¯¯ , , ) koosneb loogikaväärtuste hulgast a teiste sõnadega: loogikaavaldised / loogikafunktsioonid on teineteisega k
tehe. Neid arve, millega tehet sooritatakse nimetatakse OPERANTIDEKS. Kui tehtes on kaks operanti, siis on tegemist BINAARSE tehtega. Kui tehtel on üks operant, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see UNAARNE tehe. Lauseloogikas on kasutusel KAKS ALGEBRAT, mis kuuluvad BOOLE’I algebra klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole’i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe kahe tõeväärtusega Boole’i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Lausearvutuse Boole’i algebra kandvat hulka võiks nimetada FORMAALSETE LAUSETE hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. LAUSEARVUSTUSE TEHE on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe, mille tulemi kuju on üheselt määratud operandide ja tehtesümboliga. LAUSEARVUSTUSE TEHTED 1. EITUS 2. KONJUNKTSIOON p&q, on tõene parajasti siis, kui p ja q mõlemad on tõesed. 3
(muutuja võib omada erinevaid väärtusi), konstant on sümbol, mis on mõeldud mingi kindla objekti märkimiseks, avaldis on eeskiri, mis määrab konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning tehete järjekorra. Lauseloogikas on kasutusel kaks algebrat, mis kuuluvad Boole'i algebrate klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole'i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe tõeväärtusega Boole'i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Tõeväärtuste Boole'i algebras (loogikaalgebras) on kandvaks hulgaks tõeväärtuste hulk {tõene, väär} ehk {1,0}, lausearvutuse algebras on kandvaks hulgaks lausete hulk. Loogikaalgebras on tehete operandideks tõeväärtused ja tehete tulemiteks on samuti mingid tõeväärtused, teisiti öeldes: loogikaalgebra tehted on defineeritud tõeväärtuste hulgal. D7.2.1. Loogikaalgebra tehe on tõeväärtuste hulgal {tõene, väär} defineeritud tehe. 3
(muutuja võib omada erinevaid väärtusi), konstant on sümbol, mis on mõeldud mingi kindla objekti märkimiseks, avaldis on eeskiri, mis määrab konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning tehete järjekorra. Lauseloogikas on kasutusel kaks algebrat, mis kuuluvad Boole'i algebrate klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole'i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe tõeväärtusega Boole'i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Tõeväärtuste Boole'i algebras (loogikaalgebras) on kandvaks hulgaks tõeväärtuste hulk {tõene, väär} ehk {1,0}, lausearvutuse algebras on kandvaks hulgaks lausete hulk. Loogikaalgebras on tehete operandideks tõeväärtused ja tehete tulemiteks on samuti mingid tõeväärtused, teisiti öeldes: loogikaalgebra tehted on defineeritud tõeväärtuste hulgal. D7.2.1. Loogikaalgebra tehe on tõeväärtuste hulgal {tõene, väär} defineeritud tehe.
annaabi.ee 
