ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne. Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese, aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus. Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata. 3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel?
ning mis teinekord omandas õige kummalised vormid (näiteks hõberaha külvamine põllule). Heldust peeti kuulsuse ja edu peamiseks näitajaks, samal ajal kui kokkuhoidlikkust ja arvestamist loeti põlastusväärseks paheks. 8 Kokkuvõte Rüütliks saadi ligikaudu pärast kümmet aastat treeningut, seda saab võrrelda tänapäeva kooliga. Õpetati loogigat- kabe, male (tänapäeval matemaatika, füüsika, keemia), loovaid kunste- laulmine, pilli mängimine (tänapäeval muusika, kunsti tund), kõige rohkem pöörati tähelepanu nüüdisaja mõttes kehalisele kasvatusele, sest rüütel pidi taluma mitmekümne kilost varustust, keha ülesoojenemist ning samal ajal olema ülitäpne. Läbiaegade muutus rüütli turvistik üha tõhusamaks ning samal ajal ka aina ebamugavamaks. Paaze ja skvaiereid mõjutati psühholoogiliselt väga rängalt, neile
Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi. Seejärel aga on oluline püsivus lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel läheb tarvis ka pealehakkamist selle ellurakendamiseks (Rumberg &Uljas 2002: 107-108). 26 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE 3.1 Mis on loogika Loogigat peetakse arutlemise kunstiks ja loogilist mõtlemist õige arutlemise protsessiks. Loogiline mõtlemine hõlmab endas mitmesuguseid mõtlemisprotsesse (Fisher 2005: 74). Loogika mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast logos ja tähendab mõtet, sõna, mõistust, seaduspärasust. Loogika mõiste olulisemad tähendused: 1. Loogika kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi 2
annaabi.ee 
