[2] 1.1 Kultuurantropoloogia Oma olulises töös Primitive Culture (1871), defineeris Tylor kultuuri kui seda osa ini- mese käitumisest, mille ta õpib. Culture . . . is that complex whole which includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9 Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en- kulturatsiooniks. [3] Kultuuri uurimisega tegelev osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept- sioonide ja andmetena arheoloogia, etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat (keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma erinevaid inimesi
arengut kirjanduses (Zola). Evolutsionism. F. Brunetière innustus Darwini ideedest ja laiendas evolutsiooni mõiste kirjanduszanritele. Teose eluvõimelisus sõltub teksti kohanemisvõimest kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest
5.5. N¨aidata, et lahtine kera B(θ; 1) ruumis Rn on hom¨oo- morfne kogu ruumiga Rn (θ = (0; 0; . . . ; 0)). 5.6. Defineerime ruumi R2 kinnises keras B(θ; 1) ekviva- lentsiseose σ j¨argnevalt: kera B(θ; 1) punktid x ja y loeme omavahel ekvivalentseteks parajasti siis, kui x = y v˜oi d(x, θ) = d(y, θ) = 1. N¨aidata, et faktorruum B(θ; 1)/σ on hom¨oo- morfne kahem˜o˜otmelise sf¨a¨ariga S2 . 5.7. Olgu topoloogiliste ruumide (X1 , T1 ), . . . , (Xn , Tn ) topo- loogiad tekitatud meetrikatega d1 , . . . , dn ja T on otsekor- rutise topoloogia hulgal X = X1 × . . . × Xn . N¨aidata, et 1) reeglitega n ∗ d (x, y) = di (xi , yi ) ; d0 (x, y) = max1≤i≤n di (xi , yi ) ; i=1 x = (x1 ; . . . ; xn ) ∈ X ; y = (y1 ; . . . ; yn ) ∈ X ; antud kujutused d∗ : X × X −→ R ja d0 : X × X −→ R on meetrikad hulgal X; 2) topoloogia T on tekitatud nii meetrika d∗ kui ka meetrika d0 poolt.