" ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti haljendavaist nurmedest,püüdmisi vabusse metsadesse." 1.2.2 Peategelane oli Kerill-Kerkerill. ,,Kunagi olid ta kuldsed suled tookord sädelenud- punased,rohelised ja kollased-ja saba tõusnud uhkelt püsti kui loogas vikerkaar.Hari oli olnud punane kui taeva õhtused leegid, kannused teravad kui murtud klaas!" Kunagi, kui ajad olid veel ilusad oli Kerill-Kerkerill väga lugupeetud. Ta käis terves mõisas ringi kiredes ja lärmitsedes, norides tüli, kakeldes ning sellega äratatas kõigis õudust ja suurt lugupidamist enda vastu.Ta oli olnud võimsaim valitseja ja kardetuim võitleja.Ta erines teistest kuna ta säilitas oma unistused ka peale aegade muutumist. Uskus endiselt, et tuleb
ega keegi mõtelnud rääkida surma põhjustest. Ning kui olid söönud ja joonud, viisid Kristjuhani sohu." Pärast ühiskonna poolt põlatud olekut astus Enrik ise üle oma moraalinormidest ning soovis saada libahundiks. 6. Gailiti novell kirjeldab nõrga iseloomuga tegelasi ning lootusetut ühiskonda. Inimesed on kirjeldatud hulkuvate hingedena. Kõik tegelased on väetid, näiteks kirjeldab peategelane Enrik oma isa ülimalt tumedates varjundites: ,,Mu isa on vaene ja luine, ta pikk kogu on loogas kui kidur soomänd. Ta on üsna tuhm, kitsad huuled sinised, valkjad juuksed hõredad kui koidest söödud. Käib ta vaarudes, ikka endamisi itsitades, iialgi vaatamata silmi. Ta peidab pilku kui koer, kes käib saaki varitsemas." Peategelane Enrik on erand, kes murrab välja meeleheite kookonist ja tema pääseteeks on nö libahundistumine, ta julgeb minna tundmatuid radu mööda ega karda oma minevikku kiigata ja minevikus olnud inimestega mõningast kontakti luua, antud juhul neid ärritades
vaimu) · Rehi: rehte e reht, ruhi: ruhte e ruht · Ains illat sse-lõpuline nõrgaastmeline vorm ja lõputa tugevaastmeline vorm (aiasse e aeda, ajasse e aega, jaljesse e jälge, kasesse e kaske, ohusse e ohtu) · Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis · Mitm gen de-tunnuseline tugevas astmes (ahvide, kortsude, losside, hellenistide, intelligentide) · Jalgade e jalge, rindade e rinde, silmade e silme · Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste
annaabi.ee 
