Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli tarbepuuna kõige enam hinnatud oma suure tugevuse kõvaduse ja kestvuse tõttu. Tammest tehti veski osad, vankriteljed , leiavakünad, rehapiid, äkkepulgad ja palju muud. Saar oli tamme kõrval teine hinnatud puu. Omadustelt oli ta tammele lähedane, sellest painduvam ja sitkem. Võimaluse korralpainutatakse saarest reejalaseid, samuti loogad ja ratta vitspöiad. Ülejäänud puude osatähtsus tarbepuuna oli oluliselt väiksem. Nii tarbe- kui küttepuu muretsemine toimus peamiselt talvel. Tööks on eelistatud üldiselt detsembrit ja jaanuari, osalt ka veebruari, mil puu oli "surnud" ja seetõttu kuivema puiduga. Koju veeti tarbepuu harilikult kohe peale langetamist. Seal jäeti nad koore alla kuivama, et vältida pakatamist. Kevadel kooriti ja lõhuti puud ära. Suveks jäid nad välja, sügisel paigutati varju alla, väiksemad
kokku pandud. Vene/haabjas ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö haab ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu.
Ühtivas suunas. Hariliku külglibisemise korral mõjub püst- · lookadele jõud, mis väänab nende kinnituskohta -- raami tast eralduda, nii et mootorratas ja juht jätkaksid kukku-; püsttöru. Selle tulemusena väändub sõiduki raam või puru- mishetkest alates liikumist eri suundades (joon. 177). nevad looga kinnituspoldid, kui loogad on liiga jäigad Külglibisemisest tingitud kukkumiste tagajärgi, juhi (toru seinapaksus ei tohi olla üle 1,5... 2 mm). Parem on traumasid ja sõiduki vigastusi, aitavad vähendada õigesti püstlookadele lisada veel rõhtloogad. Viimased võiksid arvutatud ning paigaldatud kaitseloogad (joon. 178). Esma- olla ühendatud jalatoenditega ja neid saaks käsutada ka joones on kaitseloogad vajalikud keskmistele (250 . . . 350 fcülgpakiraarnide aluseks
annaabi.ee 
