valdajast omanikul on kõik valdaja õigused. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürikorter, siis pole tegu mitte valduse eraldamisega omandist vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine). Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või, et
Ühine omand- kuulub mitmele inimesele Kaasomand- mõttelises osas ühine Ühisomand-mitmele isikule kuuluv kindlaksmääramata osadel ühises asjas kuuluv omand Ühine omand on kaasomand kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi osad on võrdsed. Kokkuleppe alused kasutavad. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. -üleandmisega -hõivamisega -leiu omandamisega -peitvara leidmisega -asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel -igamisega -loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel Kinnisomandi üleandmiseks vajalik ainuõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui omanik on kantud kinnisturaamatusse ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada. Omanik võib kinnisomandist loobuda, see kantakse notariaalselt kinnisturaamatusse ning selle hõivamise õigus on riigil. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.
Vallasomand tekib leiu omandamisega. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nagu kalliskivid ja väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel, kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, kuulub see temale. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud. Kinnistusraamatu kanded. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Asjaõigused saavad kinnistusraamatus järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Kui keegi töötleb heauskselt ümber võõra vallasasja (näiteks õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötlejale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast. Vallasomand tekib igamisega. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik (AÕS § 110 lg 1). Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne (AÕS § 111 lg 1). Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel (AÕS § 115 lg 1). Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega. (AÕS § 115 lg 2). Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va
annaabi.ee 
